Paet kinnitas Eesti toetust Läti liitumisele OECD ja euroalaga

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet ulatab Maima Grīnbergale lillebuketi.
Välisminister Urmas Paet ulatab Maima Grīnbergale lillebuketi. Foto: Välisministeerium

Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas kohtumisel Läti välisministri Edgars Rinkēvičsiga, et Eesti toetab Läti liitumist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ja eurotsooniga.

«Loodame, et Lätist saab peagi euroala liige. Samuti soovime Lätit näha OECD liikmesriikide hulgas,» kinnitas Paet.

Välisministrid kõnelesid kohtumisel ka Eesti ja Läti kahepoolse koostöö teemadest. Pikemalt peatuti majandus- ja kaubandussuhetel ning regionaalse koostöö küsimustel. Läti on Eestile neljas ekspordi- ja impordipartner.

«Eelmisel aastal kasvas Eesti eksport Lätisse 15 protsenti ja Läti on meie ettevõtjate jaoks kolmas investeeringute sihtriik,» märkis Paet. Välisminister lisas, et positiivne on ka see, et kahe riigi inimestevahelised head kontaktid muutuvad aina tihedamaks.

«Eelmisel aastal ületas Lätist Eestisse saabunud turistide arv rekordilise 100 000 piiri,» ütles ta.
Paet märkis kohtumisel, et Eesti hindab kõrgelt Läti panust NATO küberkaitsekeskuse töösse. «Keskuse liikmete arv kasvab järjepidevalt. Aprillis teatas oma liitumissoovist Island,» lausus välisminister.
Regionaalse koostöö teemadest kõneldes rõhutas välisminister Paet transpordi- ja energiaalaste projektide olulisust.

«Rail Balticu edenemiseks on vajalik projektiga edasi minna ühtses tempos vastavalt kokkulepetele,» sõnas ta. Energeetikaalase koostöö eesmärk on suurendada meie ühist energiajulgeolekut varustuskanalite arvu suurendamise ja mitmekesistamise kaudu.
Väga hästi toimib ka Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vaheline koostöö.

«2004. aastal moodustati Eesti-Läti ministeeriumite vaheline piiriülese koostöö tõhustamise komisjon,» märkis Paet ja lisas, et praeguseks on Eesti-Läti programmi raames heaks kiidetud üle 60 ühise koostööprojekti.

»Heaks näiteks on siin Valga ja Valka kostöö. Näiteks Valga kutseõppekeskuses on eelmise aasta sügisest võimalik õppida ka läti õppuritel. Valka poolel asuvas kunstikoolis on aga Valga linna lastel võimalus õppida eestikeelsetes rühmades,» tõi Paet näiteid hästi toimivast praktilisest koostööst.
Samuti märkis välisminister, et Eesti on alustanud ettevalmistusi Läänemere aastaks 2104, mil juhime mitmeid regionaalseid koostööformaate: Balti koostööd, Põhja-Balti koostööd ja Läänemeremaade Nõukogu.

«Eesti näeb Balti koostöö edasist arengupotentsiaali tihedamas lävimises Põhjamaadega, et aidata kaasa ühtse Põhja-Balti regiooni tunnetuse tekkimisele. Selle ühise sünergia tekitamine on üks meie prioriteetidest ka Läänemere aastal,» lausus Paet.
Paet ja Rinkēvičs kuulutasid täna välja ka Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võtja, kelleks sellel aastal osutus Maima Grīnberga, kes pälvis auhinna Jaan Krossi ajaloolise suurromaani «Kolme katku vahel» läti keelde tõlkimise eest.

Grīnberga on tõlkeauhinna saanud ka juba korra varem 2009. aastal. Üks olulistest riikidevahelistest kultuurikoostöö projektidest on välisministri sõnul ka eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatu koostamine.

«Koostamistööd käivad nii Eestis kui Lätis ja sõnaraamat saab loodetavasti valmis 2015. aastal,» ütles Paet.
Ministrid kõnelesid kohtumisel veel ka Idapartnerlusega seonduvast ning peatusid olulisematel päevakajalistel rahvusvahelistel arengutel ja julgeolekupoliitika küsimustel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles