Ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaare sõnul peaksid väljaanded omavahel kokku leppima kommenteerimisvõimaluste hea praktika.
Raudsaar: ajalehed peaksid kommenteerimisvõimalustes kokku leppima
19. aprill 2013, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rääkides anonüümsest kommenteerimisest Eesti meediaväljaannetes, sõnas Raudsaar, et me liigume õiges suunas, sest tegelikult pole enam olemas sellist anonüümset kommenteerimist, kus väljaanded ei teaks, kes on kommenteerija.
«Vajadusel on toimetusele teada, kes on kommenteerija ja mitu kommentaari üks kommenteerija teeb,» lausus ta.
Tema ise pooldab sellist varianti, kus kommenteerija peab ennast eelnevalt registreerima ja võib siis kasutajanime all kommenteerida.
«Ma arvan, et kõige õigem süsteem oleks niisugune, kus kommenteerija on toimetusele teada, vajadusel võib ta jääda anonüümseks, aga nii, kui tuleb näiteks mingi hagi selle kommentaari suhtes, siis on kohe teada, kes on kommenteerija,» selgitas Raudsaar. «Nii on võimalik evida mingit kontrolli selle üle, kas seda kommentaariumi püütakse kallutada ühes või teises suunas.»
Täielikult ta anonüümse kommenteerimise võimalust ära ei kaotaks, sest tema sõnul kardavad inimesed viimasel ajal oma mõtteid avaldada, kuna nad võivad kaotada töö või kogeda muid ebameeldivusi. «Ma näen niisugust tendentsi,» kinnitas Raudsaar.
Tema arvates peaksid väljaanded sel teemal kogunema ja arutama, mis on üldine hea praktika, sest praegu üldist head praktikat ei ole.
«Võibolla peaks seda teemat käsitlema ka laiemalt eetikakoodeksi kontekstis,» pakkus ta. «See on uus meedium ja äkki peaks selle pilguga ka eetikakoodeksi üle vaatama.»
Raudsaar märkis, et välismaal on mõnel pool kommentaariumid üldse kinni pandud. «Asi läheb käest ära – hakkavad kommenteerima valvekommentaatorid, grafomaanid, kes postitavad tohutult kommentaare,» põhjendas ta.
Siiski niisuguseid probleeme nagu Eestis, ei ole Raudsaare väitel paljudes maades, sest näiteks, kui rääkida Lõuna-Euroopast, siis ei ole seal korralikku internetiühendust ja pole sellisel määral ajalehe lugemise harjumust.
«Meil on igaühel taskus telefon või kotis arvuti, millega saab veebi. Seal see nii pole,» lausus ta. Teisel pool on tema sõnul Põhjamaad, kus arvutikasutus on laialt levinud, kuid seal tunduvad lastehaigused olema juba läbi põetud. Näiteks saab juhtivas Soome ajalehes Helsingin Sanomat kommenteerida eelneva sisselogimisega.