Sel aastal on metsa- ja maastikutulekahjusid tänase seisuga olnud 52, kusjuures pooled neist ehk 26 põlengut leidsid aset möödunud ööpäeva jooksul.
Möödunud ööpäev kahekordistas tänavuste metsa- ja maastikupõlengute arvu
20. aprill 2013, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal samal ajal oli põlenguid olnud juba 206 ja 2011. aastal suisa 655, teatas päästeameti pressiesindaja Annika Koppel Postimehele.
«Kulupõlengute algusaeg sõltub kevadistest ilmadest ja sellest, millal sulab lumi,» selgitas ta. «Sel aastal on lumikate üsna kaua maad katnud, sestap on ka maastikupõlengute arv hetkel veel väike.»
«Aga lume sulades ja ilmade soojenedes maapind kuivab ning muutub järjest tuleohtlikumaks,» lisas Koppel. «Kahel varasemal aastal on päästeamet sel ajal juba välja kuulutanud juba ka tuleohtliku aja. Sel aastal tuleohtliku aja algus veel viibib.»
Ta märkis, et sel aastal veel tõsisemate tagajärgedega kulupõlenguid olnud ei ole.
«Õnneks ükski inimene sel aastal kulupõlengutes hukkunud ei ole ning viga saanud samuti mitte,» rääkis Koppel. «Viimastel aastatel kulupõlengutes inimesi hukkunud ei ole, küll on aga inimesed viga saanud ning hävinud on ka hooneid.»
Kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud, sest kulutuli on hävitav ja ohtlik - kulutuli hävitab elusloodust, vara ja on viinud aastate jooksul nii mõnegi inimelu.
Selleks, et kulu süttiks, ei ole palju vaja – piisab kui jätta sügisel rohi niitmata, kevadpäike kuivatab selle ära, hooletu inimene viskab rohu sisse korralikult kustutamata koni, tuul lisab tulele jõudu ja kulupõleng ongi käes. Kulutuli tuli levib loetud minutitega üle lagendiku, jõuab metsatukka - ja ongi käes metsatulekahju.
Koppeli sõnul põhjustab kulupõlenguid eelkõige inimeste hooletus, olgu see siis niitmata hein, tuulise ilmaga lõkke tegemine või ATV-ga mööda kuiva heinamaad kihutamine.
«Selleks, et kulupõlenguid vältida, peaks maaomanikud sügisel oma maavaldustel rohu ära niitma,» soovitab ta. «Inimesed peaksid olema hoolsad looduses liikudes ja seal lahtist tuld tehes.»
Lõket tuleb teha tuulevaikse ilmaga, puhastada lõkke ümbrus kergesti süttivast kuluheinast ja katta näiteks liivaga, varuda kindlasti lõkkekoha kõrvale vett. Mootorsõidukitega tuleb olla ettevaatlik, sest summutitorust lennanud säde võib samuti kuiva heina süüdata ja viimastel aastatel on selliseid juhtumeid ka päris mitmeid olnud.
Lastele tuleks ka rääkida, millist kahju võib kaasa tuua nende rumal temp, kui nad viskavad meelega tiku tühermaal asuva heina sisse.
«Seda juhtub linnas ja linna lähedal igal kevadel mitmeid kordi, et lapsed süütavad tahtlikult tulemasina või tikkudega kulu, et näha, kuidas tuli levib ja päästemasin kohale sõidab,» kinnitas Koppel. «Lapsed ei oska ise oma teo tagajärgi hinnata, lapsevanema ülesanne on talle tule ohtlikkusest rääkida.»
«Tahaks loota, et kulu põletamise ohtlikkusest on tänaseks juba kõik Eestis elavad inimesed aru saanud,» avaldas ta lootust. «Kulu põletamise keeld on juba aastaid kehtinud ja seegi ei tohiks enam üllatusena tulla. Kulupõlengute vähenemine aastate jooksul annab lootust, et inimesed on muutunud teadlikumaks ja hoolsamaks tule ohtude suhtes.»
Metsa- ja maastikutulekahjusid kokku:
2010 – 1737
2011 – 1396
2012 – 790