Toeka tagalata võidukat sõda ei pea ja rahu ei taga. Veteranide nädala lugudeseeria kuuendas loos räägib kapten Asso Treksler, mis on rahvuslik logistiline toetuselement NSE ja mida nad teevad selle nimel, et kõrbes Talibaniga rinda pistvad Estcoy sõdurid millestki puudust ei tunneks.
Alates 2006. aastast teenivad Afganistanis külg-külje kõrval meie lahingüksustega Eesti sõjaväelogistikud. Nad on koondatud NSE (National Support Element) nime kandvasse allüksusesse. 2013. aastal teenib Afganistanis juba neljateistkümnes selline allüksus ehk NSE-14.
Kapten Asso Treksler, kes oli 2010. aastal Afganistanis NSE-9 ülem, räägib, kuidas käib üksuse igapäevatöö:
Minu meeskonda kuulusid 18 kaitseväelast erinevatest Kaitseväe väeosadest: Kuperjanovi jalaväepataljonist, 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljonist, Kirde ja Lääne Kaitseringkondade staabist, õhuseiredivisjonist, Kaitseväe Peastaabist ja logistikakeskusest. Üks oli nende kaitseväelaste juures ühine: nad kõik tahtsid Afganistani minna vabatahtlikult. Nii mõnelgi neist oli varasem missioonikogemus.
Sõduri ja tema koduste seisukohalt oli meil kanda oluline roll. Nimelt korraldasime Eestist saadetud posti toimetamise sõduriteni ning andsime endast parima, et kaitseväelased saaksid suhelda oma kodustega telefoniga või e-kirja vahendusel.
Väljaõpe algas pool aastat enne Afganistani minekut ehk jaanuaris 2010. Esimesed kolm-neli kuud õpetasid meid Logistikakeskuse logistikakooli instruktorid, kes andsid meile üldisi teadmisi, kuidas toetada lahingüksusi sõjapiirkonnas ning kes valmistasid ette toetuselemendi erialaspetsialistid nagu näiteks mehaanikud, laopidajad, side- ning IT-spetsialisti jt.
Seejärel tekkis võimalus tegutseda koos jalaväekompaniiga, keda me edasisel missioonil vahetult toetama pidime hakkama ehk siis Estcoy-10ga. Kogu Afganistani kontingendi väljaõpe kulmineerus suurõppustega BAM ja Gungnir. Väljaõpe oli hea, aga ka parimad koolitajad ei suuda inimesi kõigeks ette valmistada: on asju mida tuleb igal kaitseväelastel omal nahal järgi proovida. Näiteks ei saa meie kliimas, isegi südasuvel, ka parima tahtmise juures imiteerida Afganistanis valitsevat põrgukuumust.
Afganistanis oli toetuselemendi ülesanne tagada meie jalaväekompaniile ja kogu Eesti kontingendile kõik see, mis on vajalik ühe sõjapiirkonnas tegutseva lahingüksuse võitlusvõime säilitamiseks. Näiteks vastutasime toidu, varustuse, laskemoona, majutuse, side- ja IT-vahendite katkematu ahela toimimise eest.
Samuti viisime läbi relvastuse, veokite ja soomukite remont- ning hooldustöid. Mahukas ülesanne oli lennutranspordi planeerimine, millest sõltub kogu kontingendi kaitseväelaste ning nende varustuse liigutamine punktist A punkti B.
Sõduri ja tema koduste seisukohalt oli meil kanda oluline roll. Nimelt korraldasime Eestist saadetud posti toimetamise sõduriteni ning andsime endast parima, et kaitseväelased saaksid suhelda oma kodustega telefoniga või e-kirja vahendusel.
Kuigi meil oli ka mitmeid pingelisemaid perioode nagu näiteks jalaväekompaniide rotatsioon, kus lühikese ajaga saadakse topeltkoormus, siis usun, et lahingüksused jäid meie tööga rahule. Selle kinnituseks on, et Estcoy-10 juhtkonna ettepanekul andis kaitseväe juhataja meie mehhaanik veebel Tarmo Tammelale teeneteristi. See oli tunnustus kogu logistikute meeskonnale.
Minult on küsitud ka seda, et millised hetked valmistasid sõjapiirkonnas kõige rohkem rõõmu. Esiteks see kui sinu töö tulemused toovad sõduri näole naeratuse. Teinekord piisab selleks vähesest, näiteks logistiku pingutus toimetada lahingüksuseni värsket puu- või juurvilja, tasub ennast alati kuhjaga ära – sõdurid on rahul ja tänulikud.
Teine rõõmu allikas on see, kui Eesti inimesed peavad oma kaitseväelasi meeles ning läkitavad neile jaanipäevaks ja jõuludeks head-paremat. Eesti lapse joonistatud sini-must-valge pildiga postkaart, vabatahtlike kootud käpikud või mõni muu lihtne kuid südamlik žest on hindamatu väärtusega tõstmaks natukenegi rasket tööd tegeva sõduri moraali. Ning loomulikult - kõige ilusam hetk oli ikkagi siis, kui said istuda üheskoos oma meeskonnaga Afganistanis lennuki peale, et alustada kojulendu Eestimaa suunas.