Uuring: Eesti tõusis salasigarettide levikult Euroopa kolmandaks

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konfiskeeritud salasigaretid ja alkohol.
Konfiskeeritud salasigaretid ja alkohol. Foto: MTA

Eesti salasigaretiturg moodustab 19,7 protsenti kohalikust tarbimisest, millega Eesti jõudis mullu salaturu mahult Euroopa Liidus kolme esimese riigi hulka. Suurem on salasigarettide levik vaid Lätis (30,7 protsenti) ja Leedus (27,5 protsenti), selgus KPMG LLP värskest uuringust.

«Ligi 20 protsendi suurune salasigarettide osakaal Eestis ületab EL keskmise taseme peaaegu kaks korda. Eesti salasigaretituru kasv oli 2012. aastal Suurbritannia, Kreeka ja Itaalia kõrval üks kiiremaid,» ütles KPMG Baltics OÜ maksu- ja õigusnõustamise teenuste juht  Joel Zernask.

«Salaturu kasv on tulnud eelkõige Valgevenest pärineva salakaubavoo suurenemise arvelt: möödunud aastal toodi 13,4 protsenti salasigarette Valgevenest, aasta varem pärines Valgevenest 8,5 protsenti salasigarettidest ja 2010. a ainult 0,8 protsenti,» lisas ta. «Salasigaretituru suuruse poolest oleme langenud tagasi 2009. a tasemele.»

Lisaks Eestile ületab salasigarettide osakaal EL keskmist veel üheteistkümnes riigis: Lätis 30,7 protsenti, Leedus 27,5 protsenti; Iirimaal 19,1 protsenti; Soomes 16,9 protsenti; Suurbritannias 16,4 protsenti; Prantsusmaal 15,7 protsenti; Kreekas 13,4; Poolas 13 ja Saksamaal 11,1 protsenti.

Soome on tõusnud salasigarettide levikult Iirimaa järel viiendale kohale. 70 protsenti Soomes levivatest ebaseaduslikud sigarettidest pärineb Venemaalt ja 7 protsenti Eestist.

«Salasigaretituru kasvu tingib järjest kasvav pakkumise surve ja osalt ka tarbijate soosiv suhtumine salakaupa. Kuigi maksu- ja tolliamet teeb silmnähtavaid jõupingutusi salaturuga võitlemisel, on suurte kasumitega salatubakaäri organiseeritud ja järjekindel. Üksikutel juhtudel sageli pisirikkumisena tunduvast salaärist kaotab riik igal aastal kümneid miljoneid eurosid maksutulu, mille tõttu kannatavad paraku nii riik, kodanikud, kui ka ausad ettevõtjad,» ütles Philip Morris Eesti OÜ korporatiivsuhete juht Maris Leemets.

KPMG uuring põhineb turu-uuringufirma Nielseni poolt läbi viidud uuringu andmetel. Üks usaldusväärsemaid viise salasigarettide osakaalu uurimiseks on tühjade sigaretipakkide kogumine ja nende analüüs. Selle jaoks Nielsen korjab, klassifitseerib ning analüüsib vastavalt kokku lepitud metodoloogiale 3300 sigarettipakki kaks korda aastas 14 suuremas Eesti linnas ja sellest lähtuvalt tuletab salasigarettide osakaalu.

Iga-aastane uuring näitab järjepidevat salasigarettide turumahu kasvu. Kui 2006 moodustas salaturg EL 27 liikmesriigis 2,4 protsenti, siis 2011 oli see juba 10,4 ja möödunud aastal 11,1 protsenti kõigist EL-is tarbitud sigarettidest.

Salasigaretituru tõttu jäi EL riikidel eelmisel aastal aktsiisi- ja maksutuluna kogumata ligikaudu 12,5 miljardit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles