Vennaskonna liider, kes saab täna 50, ütleb, et pool elu ja paremad ajad on alles ees.
Tõnu Trubetsky: punk pole töö, vaid lõbu
24. aprill 2013, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Trubetsky ei taha algul juubelijuttu ajada (see on igav teema), aga ma luban, et ma ei küsi tervise kohta ega «maagilise numbri 50» tähenduse kohta. Üleüldse ta suuri sõnu ei armasta, Vennaskonna fenomeni lahtimõtestamise jätab teiste hooleks ja talle meeldib laskuda pisiasjadesse: mis puudutab Eesti punki ja Vennaskonda, siis on ta nagu kõndiv entsüklopeedia.
Kui ta aga millegi kohta ei tea ega arva, siis nii ütlebki. Haruldane võime ajal, mil inimestele meeldib olla «elu ekspert».
Vennaskonnal on praegu ääretult aktiivne aeg, eks?
Nojah, kuna see turnee on käimas. Linnusetuur 2013.
Möödus ka 20 aastat teie võib-olla kõige märgilisemast albumist «Usk. Lootus. Armastus».
Jah. Konkreetselt selle albumi juubelikontsert on juba möödas, aga turnee on ka selle tähtpäevaga seotud.
Teil on uus lugu «Kaarlilinna õhtud», mille kohta mu kolleeg Ekspressist Siim Nestor ütles «nooruslik ja kepsakas», ja ma ühinen tema arvamusega. Kas teete ka uut pikka plaati?
Oleme hakanud lindistama uut albumit, töö käib.
Sa laulad «Kaarlilinna õhtutes» hoopis teistsuguse häälega kui muidu, kas hääl muutus vanusega ära või?
(Naerab tükk aega.) Ma ei oska vastata sellele küsimusele, see on liiga raske küsimus. Ma lihtsalt laulsin, nagu laulsin. Võib-olla asi on selles, et see on rokabilli lugu ja lugu tingib maneeri, kuidas laulda. Sellest see tuleb võib-olla või, noh, kindlasti.
Sa oled aastate jooksul korduvalt üritanud Vennaskonnast vabaneda, aga pole õnnestunud?
Vennaskonda ma olen laiali saatnud küll korduvalt. Kümme korda võib-olla tuleb ära, ma ei ole lugenud ka neid kordi, kui ma olen arvanud, et nüüd on kõik, et edasi ei taha teha enam. Aga oleme uuesti kokku tulnud. Teine bänd Flowers Of Romance ongi selleks tehtud, et vaheldust pakkuda. Oleme Flowersiga käinud hästi palju välismaal esinemas, kõik Euroopa pealinnad on läbi esinetud, samas Eestis ei teata sellest midagi.
Ma ei väida, et me oleme välismaal kuulsad, aga vähemalt reisida oleme saanud. Samas, Flowers ei ole Eestis absoluutselt peale läinud inimestele, üldse mitte. Täiesti null. Kui me oleme teinud sellise kontserdi, kus esineb ainult Flowers, ilma Vennaskonnata, siis sinna tuleb mingi üks inimene kohale. See ei huvita mitte kedagi.