Kosmosesüstik Atlantise eilne hüvastijätt värskelt remonditud teleskoobi Hubble’iga oli emotsionaalne sündmus, kuna rohkem astronaudid aparaati parandama ei lähe.
Hubble peab edasi ise hakkama saama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hubble ei ole lihtsalt satelliit. See on inimkonna teadmisteotsingute sümbol,» ütles Atlantise astronaut ja astronoomiadoktor John M. Grunsfeld üleeile, kui tööd Hubble’i juures olid tehtud, kirjutas ajaleht New York Times.
Esmapäeval toimunud viimase seitsmetunnise kosmosekõnni käigus said tehtud viimasedki vajalikud parandused, mida USA kosmoseagentuur (NASA) astronautidele ülesandeks oli seadnud. Grunsfeldile oli see ühtlasi nii missiooni kui ka karjääri lõpp.
Ajakirjanike ja NASA vahendusel ka Maale ulatunud emotsioonidetulva põhjuseks oli kosmosesüstiku Hubble’i-visiidi erakordsus – ilmselt on Atlantise astronaudid viimased, kes üle maailma tuntud teleskoopi kosmoses n-ö oma käega katsuda said.
Ühe ajastu lõpu algus
Rohkem 1990. aastal orbiidile saadud Hubble’it parandama ei hakata. Teleskoop peaks töötama veel vähemalt neli aastat ning umbes kümne pärast üritab NASA selle mõnda ookeani kukutada. NASA tõmbab järgmisel aastal joone alla ka kogu oma süstikumissioonile.
Nii lasigi süstiku meeskond eile Eesti aja järgi kell 15.57 Hubble’i ilmselt viimast korda robotkäe otsast lahti ja tagasi oma orbiidile. 19 aastat vana teleskoop veetis süstiku juures kuus päeva, et astronaudid saaksid viie kosmosekõnni käigus kõik vajaliku tehtud.
Sügiseks taas tööle
Parandustööd ei kulgenud täiesti tõrgeteta, kuid lõpuks vahetas Atlantise meeskond välja muu hulgas teleskoobi akud, osa pealiskihi paneelidest ja õiget asendit tagavad güroskoobid, paigaldas mitu uut uurimisseadet – moodsama kaamera ja spektrograafid – ning remontis ja hooldas vanu seadmeid.
«Suurepärane on näha Hubble’it, kõigi aegade kuulsaimat teadusinstrumenti, uuendatuna ja tegevuseks valmis tänu teile,» kõlasid missiooni juhtimiskeskusest Dan Burbanki tänusõnad Atlantise meeskonnale.
Hubble’it on varem parandatud aastatel 1993, 1997, 1999 ja 2002. Esimesel neist paigaldati teleskoobile peapeegli viga kompenseeriv optiline abiseade, et võimaldada aparaadil hakata korralikke pilte tegema.
Eile lõppenud viimast parandusmissiooni lükati kuude kaupa edasi, et kõik vajalik meeskonnale ikka tagatud oleks. Nüüd läbib teleskoop intensiivse katsetamise perioodi, mille jooksul astronoomid ja insenerid kalibreerivad ja hindavad sellele paigaldatud uute seadmete tööd.
NASA loodab, et Hubble asub täie jõuga teadustööd tegema jälle selle aasta septembris. Atlantise meeskond peaks Maale naasma reedel ja maanduma Kennedy-nimelises kosmosekeskuses Florida idarannikul.
Teleskoop Hubble
• Hubble’i kosmoseteleskoop on endale Universumi paisumise avastaja Edwin Hubble’i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera ligi 600 km kõrgusel.
• Eakal teleskoobil on 2,4-meetrise läbimõõduga põhipeegel ja viis vaatlusriista.
• Kosmoseaparaadi pikkus on 15,9 meetrit, diameeter 4,2 meetrit, mass 11 110 kilogrammi.
• Hubble on pea 97 000 orbiidiringi jooksul Maale edastanud üle 600 000 pildi süvakosmosest.
• Hubble’i asupaika ja tegemisi saab jälgida teleskoobi kodulehelt http://hubblesite.org.
• Praeguseks töötab orbiidil juba peaaegu 30 kosmoseteleskoopi, mis püüavad kas gammakiirgust, röntgenikiiri, ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mikro- ja raadiolaineid või elementaarosakesi.