Harju maakohtu kohtunikul Märt Tomingal oli eile võimalus saata endine keskkonnaminister Villu Reiljan kuni viieks aastaks trellide taha. Ometi seda ei juhtunud.
Kohus halastas Villu Reiljanile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu kohtunik oma eilses 265-leheküljelises kohtuotsuses nendib, on suures ulatuses pistise nõudmise eest ette nähtud eranditult kuni viie aasta pikkune tähtajaline vangistus.
Kohus karistas Villu Reiljanit (55) aga 1,5 miljoni krooni suuruse pistise nõudmise eest kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi kolmeaastase katseajaga. Ka ei määratud Reiljanit kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Miks ei saadetud Reiljanit kas või paariks kuuks vangi? Miks kohus talle halastas?
Kohtu hinnangul sellepärast, et Reiljan pole alaealine, keda saaks kohese ja lühiajalise vangistusega suunata õiguskuulekusele, vaid üle keskea inimene, kelle väärtushinnangud, ka suhtumine aususesse, on elu jooksul väljakujunenud. Kriminaalhooldajast pääses Reiljan aga muul põhjusel. Nimelt loodab kohus, et ta on oma senise elukogemuse ja hariduse pinnalt võimeline edaspidi hoiduma süütegudest.
Reiljan otsusega ei lepi
Eesti senise kohtupraktika põhjal ei päästa aga tingimisi karistatut inimest vangimajast ussi- ega püssirohi, kui ta katseajal uue kuritöö toime paneb ja ta selle eest süüdi mõistetakse. Nagu teada, algab sügisel nn maadevahetuse protsess, kus üks süüdistatav on Villu Reiljan. Samas pole aga seegi kindel, kas Reiljani eilne otsus üldse jõusse jääb.
Kuigi Reiljan ei kostnud eile pärast süüdimõistva otsuse kuulmist musta ega valget, vaid seisis oma lähedaste seltsis mitu minutit kohtugarderoobi klaasseina varjus, on fakt, et ta eilsega ei lepi. Reiljanit kohtus kaitsnud vandeadvokaat Aivar Pilve sõnul kaebavad nad kohtuotsuse kindlasti edasi, kuid enne tahavad nad selle «raamatuga» põhjalikult tutvuda.
«See oli halb märk, et otsust tuli ebamõistlikult kaua oodata,» lausus Pilv. «Olen näinud ootajaid, kes on seda rängalt üle elanud. Villu Reiljan erines neist oma vapruse ja positiivsuse poolest. Kõik paraku ei suuda sellist optimismi ega huumorimeelt säilitada.»
Mis saab riigikogulasest Reiljanist aga siis, kui ta jääbki pistisenõudmises süüdi?
Pilve sõnul ei taha ta kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuid süüdimõistmine mõjutavat iga inimese elukäiku, ka poliitiku oma. Riigikogus Reiljan nähtavasti siis enam jätkata ei saa.
Villu Reiljan ja tema kaaskond olid eile esimesed, kes kohtumajja saabusid, aga ka viimased, kes sealt lahkusid. Ärimees Aivo Pärn (41) ja advokaadibüroos Lextal vandeadvokaadina töötav Tarmo Sild (33) lahkusid sõnagi lausumata teiste ees. Pärn peab kohtu otsuse põhjal pistise vahendamise ja lubamise eest maksma 143 440, Sild pistise nõudmise eest 102 870 krooni. Lisaks sellele mõisteti kõigilt kolmelt välja enam kui 6500-kroonine sundraha.
Pärn uskus enda pääsemist
Pärn oli enne eilse kohtuotsuse kuulutamist, muide, optimistlik. Ta ütles Postimehele: «Olen veendunud, et saan õigeks. Ja Villu samuti. Ma pole kindel, et kohtunik julgeks Villut süüdi mõista. Ja kui Villu saab õigeks, saan minagi. Aga Sillal peaks küll mingi muu paragrahv olema, äkki kelmus.»
Riigiprokurör Triin Bergmanni sõnul peab kohtuotsusega rahul olema, kuigi Silla osas ta seda oma sisimas ei ole.
«Silla roll oli suurem, samas ei näe seadus pistise vahendajale kuigi karmi karistust,» lausus Bergmann. «Ma vaatan, kas on mõtet ja vajadust otsust apelleerida. Enne peab seda siiski lugema.»
Süüdistuse järgi saanuks Pärna äriühing AS Wipestrex Grupp pistise maksmise korral Rävala 8 kinnisasja omandada soovitud tingimustel ning ühtlasi oleks tagastatud ASilt Wipestrex Grupp äravõetud tagatisraha summas 31,5 miljonit krooni ja OÜ RealWay tagatisraha summas 31,5 miljonit krooni.
Kohtuotsuse kohaselt saigi Pärn kinnistu talle soovitud tingimustel, kuigi ta ei jõudnudki Reiljanile pistist anda.
Nopped otsusest
• Villu Reiljanile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Reiljanit ei ole varem kohtu poolt karistatud ja tal on üks kehtiv väärteokaristus. Kuigi kohtuotsuse koostamise ajal on kohtu menetlusse jõudnud ka teine kriminaalasi Reiljani süüdistuses, ei saa kohus seda arvestada süüdistatava isikut iseloomustava asjaoluna, kuivõrd kohtulahend teises kriminaalasjas puudub. Kohus ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et süüdistatava teos on kaks raskendavat asjaolu ning olulisimaks neist see, et süütegu on toime pandud suures ulatuses, mis iseloomustab süüdistatava suhtumist aususe kohustusse.
• Tarmo Sillale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 päevamäärast 500 päevamäärani või tähtajaline vangistus kuni üks aasta. Karistuse määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka asjaoluga, et süüdistatav näitas kuriteo toimepanemisel üles suurt järjekindlust ja aktiivsust, mistõttu peab kohus vajalikuks mõista karistuse sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana.
• Aivo Pärnale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 päevamäärast 500 päevamäärani või tähtajaline vangistus kuni kolm aastat. Pärn ei ole varem kohtu poolt karistatud, kuid teda on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, millised karistused ei ole kustunud. Karistuse määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka asjaoluga, et süüdistatav on kohtueelsel menetlusel osaliselt oma süüd tunnistanud ning temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel ei ole ilmutanud ta erilist aktiivsust.