Mitmed nördinud lotomängijad ja Eesti Loto on pöördunud politsei poole kogukondlikku lotomängu vedanud Alar Toomi suhtes, kes ei kasutanud talle usaldatud raha sihipäraselt.
Kogukondlik lotomäng lõppes pettusega
24. aprill 2013, 20:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogukondlik lotomängimine algas Eestis umbes kümme aastat tagasi ja see kujutab endast lahendust, mille kohaselt rühm inimesi paneb raha kokku, et siis üheskoos osta Viking Lotto piletid kümneks järjestikuseks loosimiseks. Kogu mäng põhineb seejuures usaldusel, sest panustajad üksteist reeglina ei tunne ja ühist raha haldab vaid üks mees. Nad ise kutsuvad seda «Kambakaks», vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
««Kambakaga» on see, kus koguneb suur hulk inimesi, teevad oma panuse, panus koguneb tuhandetesse, selle eest ostetakse süsteemimängupiletid, kus on võiduvõimalus tunduvalt suurem ehk kui tavainimene valib viis numbrit, siis meie valime kümme numbrit ja täppimineku võimalus on suurem,» selgitas lotomängija ja üks pettasaanu Randar Kroon.
Samuti pettasaanud Tõnu Sergo põhjendas «Kambakas» osalemist sellega, et see teeb lotopileti ostja elu mugavamaks ehk ei pea ise ostma sadu pileteid ükshaaval. «Ise ma ei ole üksinda mänginud kunagi süsteemimänge, et saada see süsteemimängu pilet siis oli mõistlik «Kambakas» osaleda,» lisas kolmas petta saanud lotomängija Kaimo Tolk.
Võimalik jackpot jagatakse mängijate vahel proportsionaalselt vastavalt panustatud summa suurusele. Möödunud aasta jaanuaris naerataski «Kambakas» osalenutele suur õnn, kui üks pilet tabas 5+1 võidutasandit ning võidusumma suuruseks oli 190 000 eurot. Iga mängija sai oma sissepandud raha tagasi koguni 110-kordselt.
Ühine panus ulatus 43 000 euroni
Suurele võidule järgnes omamoodi lotomaania, sest järgmisest «Kambakast», mullu kevadel, võttis osa juba üle tuhande inimese. Üheskoos osteti lotopiletiteid 43 000 euro ehk vanas rahas 700 000 krooni eest.
Tänaseks on aga kogukondlik lotomängimine jooksnud lootusetult kahtluste ja süüdistuste puntrasse, sest «Kambaka» korraldaja Alar Toomi suhtes tekkis kahtlus, et suur rahapada on tekitanud temas kiusatust ja mees pole lubatud koguses lotopileteid üldse ostnudki. Mängijatele tekitatud kahju võib ulatuda paarikümne tuhande euroni.
Randar Kroon selgitas, et temas tekkisid kahtlused veebruaris, kui Toom oli küsinud avalikult «Kambaka» foorumis laenu. «Väikest summat, hiljem tuli välja et 500 eurot ja samas kui ta selle laenu kätte oli saanud siis samal ajal tegi ta ka panuse järgmisesse kambakasse, mis oli 460 euri, juba see hakkas kahtlaseks muutuma,» rääkis ta.
Tõnu Sergo tunnistas, et temal hakkasid häirekellad lööma siis, kui ta oli Toomile andnud teatud summa laenu ja viimane seda lubatud tähtajaks tagasi ei maksnud. «Küsis nädala pikendust, küsis veel nädala,» lisas ta.
Kui laenutähtaeg venis, hakkas Tõnu omal käel mehe tausta uurima ja maksehäirete registrist avanes talle šokeeriv vaatepilt. Mitmed SMS-laenud ja muud võlad moodustasid kokku viiekohalise numbri. Arvestades, et Toomi võlad on palju suuremad, kui mehe käsutuses olev kümnete inimeste ühine lotoraha, tekkis Tõnus paanika.
Võrumaa ehitaja Kaimo Tolk sõnas, et tema jaoks on asi põhimõtteline. Eelmisel nädalal tegi mees politseisse avalduse, et kelmusekahtlust selgitada.
Politsei poole pöördus ka Eesti Loto, kellel samuti kahtlused tekksid.
«Me otsustasime politsei poole pöörduda peale seda, kui me olime uurinud ja võrrelnud andmeid, mis on esitatud «Kambaka» foorumis ja mida meie näeme oma kesksüsteemist, milliseid pileteid on ostetud,» selgitas Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Annely Luikmel.
Ta lisas, et et ühise lotomängimise vastu ei ole neil midagi, küll aga tekitasid neis kahtlust «Kambaka» foorumis Alar Toomi poolt esitatud pildid väidetavalt kümneks korraks ostetud lotopiletitest.
Mitmed lotopanustajad arvavad, et need on lihtsalt võltsitud ja ühele on null juurde kirjutatud.
Kambaka korraldaja Alar Toom tunnistaski pärimiste peale internetifoorumis oma teod üles. Ta selgitas «Pealtnägijale», et raha kantimine sai alguse möödunud aasta keskel, kui tema pangakontole laekus enam kui 25 000 euro eest panuseid.
Raha võis kaduda püramiidskeemi
Ta tunnistas ka, et foorumisse esitatud nii-öelda tõendid väidetavalt ostetud lotopiletitest olid võltsitud. «Varem või hiljem nagunii seda ma pean tunnistama, et jah, et seal on neid andmeid muudetud. Kas ma tunnistan seda siin või siis pärast võimudele, pole ju väga vahet,» rääkis ta.
Pettuse loogika seisneski selles, et lubatud kümne korra asemel ostis Toom lotopiletid vaid üheks korraks ja lootis, et suurvõitu ei tuleks.
Selgitades seda, kuhu siis ülejäänud raha kadus, lõi ta pildi sellest, kuidas justkui oleks keegi teda pettusele sundinud.
«Minu isiku vastu hakati huvi tundma ja öeldi, et poiss, et sa oled raha võitnud. Anna meile ka. /.../ Ma ei oska nüüd öelda, mis see ilus sõna oleks, aga minuga võeti ühendust, tuldi tänaval ligi ja öeldi, et vaata, mees, et sina said sellise summa, sa oled suutnud nii palju raha koguda ja paistab, et sul on selle peale annet ja et tee seda veel ja anna osa meile,» rääkis ta.
Petta saanud lotomängijad on aga veendunud, et krooniline võlglane püüab end hoopis ohvrina näidata. Nende versiooni kohaselt läks nende ühine raha vähemalt osaliselt MonaVie mahla püramiidskeemi.
Alar Toom ise väitis, et ta enam aktiivselt skeemis ei osale, kuigi sidemeid täielikult katkestanud ei ole.
«Ma olen küll nii-öelda üritustel kaasas käinud ja nii-öelda puhtsportlikust huvist jälginud, mis siin toimub, aga MonaVie nii-öelda skeemiga ma ei ole seotud juba ammu,» rääkis ta, lisades samas, et on seda teistele pakkunud. «Aga selles mõttes pakkumine ei ole keelatud.»
Kuigi kannatanud sellesse eriti ei usu, lubas Toom kogu kahju neile hüvitada. «Ma annan praegu sada protsenti, et nad näevad kogu seda raha, mis on neilt ära võetud või nii-öelda, mis ei ole sihtotstarbeliselt kasutatud, mina korvan selle kahju kõik,» lubas ta.
«Pealtnägija» andmetel on aga Toom üheskoos MonaVie endise juhtfiguuri Alexander Herriga alustanud Eestis juba järgmise ja samuti kahtlase kuulsusega võrgustiku Q-Net promomist.