Endine töötaja süüdistab tervisekeskust pettuses

Psühholoog Elle Purde-Prits lahkus kümme päeva tagasi omal soovil tervisekeskusest Corrigo, kuid juba enne seda esitas ta ametliku kaebuse, milles väidab, et soliidses tervishoiuasutuses toimub pettus, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Purdele pakuti Corrigos tööd HIV-positiivsete ja uimastisõltlaste nõustajana. Tegu on riikliku teenusega, mida tellib TAI ja rahastab Euroopa sotsiaalfond. TAI jaoks on Corrigo oluline partner, kellelt tellitakse suurt hulka erinevaid teenuseid. Tänavu on lepingu maht 753 000 eurot, millest sõltlaste ja HIV-positiivsete psühholoogiline nõustamine moodustab 40 000.

Purde-Pritsi ülesanne oli nõustada kolm korda nädalas Jõhvis ja korra üle nädala Corrigo kabinetis Rakveres. Uue psühholoogi esimene tööpäev oli 5. märtsil. «Selgus, et kliente ei ole, selleks päevaks ei olnud nagu midagi ette planeeritud. Kuna sotsiaaltöötaja oli seal kohal, siis ta ei näinud mõtet, et me mõlemad koos istume seal juhuks, kui TAI peaks kontrollima tulema. Siis ta ütles, et sa võid koju minna, tule homme, me katsume homseks sulle kliente saada,» meenutas Purde-Prits.

Järgmisel päeval leiti paar klienti kõrvalasuvast punktist, kus sõltlastele jagatakse asendusraviks metadooni. Üllatav on Purde-Pritsi jutus seegi, et tal polnud õieti oma ruumi, kus tundlikku tööd privaatselt teha. Seansid toimusid läbikäidavas konverentsisaalis sotsiaaltöötaja kabineti ees. Märtsikuu jooksul käis tema juures ainult kaheksa klienti, kellele ta tegi 23 konsultatsiooni. «Siis hakkasidki tekkima need kahtlused, et see asi ei ole õige, et neid kliente tegelikult ei ole,» märkis Purde-Prits.

Projekti koordinaator on Corrigo sotsiaalnõustaja Ene Mändla, kes on sellega tegelenud kõik kolm aastat. «Ma Ene Mändla käest konkreetselt küsisin, et mul on märtsi kuu jooksul olnud ainult kaheksa klienti, et kus on need kliendid, keda ma pean nõustama hakkama. Selle peale tema ütles, et neid kliente tuleb püüda,» rääkis Purde-Prits.

TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova ütles, et tavaliselt psühholoogid ukselt-uksele kliente otsimas ei käi.

Samas on osa Corrigo ja TAI vahel sõlmitud lepingust mahuplaan, mis näeb ette kordades rohkem külastajaid. Purde-Prits selgitas, et sotsiaaltöötaja kinnitas temale, et mahuplaani on vaja täita ning pika pinnimise peale tunnistas, et tema ise kannab inimesi aruandlusesse.

Corrigo juhataja Tiiu Sepa sõnul käibki asi nii, et spetsialistid esitavad oma tehtud töö kohta aruande ning koordinaator paneb need kokku ja edastab TAI-le. Tema kinnitusel ei toimu mingit juurdekirjutust ja fiktiivsete klientide aruandlusesse sisestamist. «Kui ta (Purde-Prits - toim.] seda väidab, siis ta on ise selle välja mõelnud.»

«Mina sain aru täpselt nii, et Ene Mändla võtab selle vastutuse enda peale, sest tema vastutab aruandluse eest ja tema viib andmed kokku sellega, mis on mahuplaanides. No sisuliselt see tähendab juurde kirjutamist,» rääkis Purde-Prits.

Purde-Prits esitas kaebuse TAI-le

Suurim šokk tabas teda aga 5. aprillil, palgapäeval, kui tema arvele laekus 88 eurot ja 95 senti. «Alguses see tegi väga kurjaks ja vihaseks, aga siis ma hakkasin uurima seda, et kindlasti on tegemist mingisuguse eksitusega,» ütles Purde-Prits. Tema sõnul kästi tal oma tunnid ära istuda, hoolimata sellest, kas kundesid oli või mitte, aga alles tagantjärgi tehti selgeks, et tasu arvestatakse siiski ainult tegelike konsultatsioonide eest.

Seepeale kirjutas solvunud psühholoog lahkumisavalduse ja saatis TAI-le märgukirja. Ta toob välja ridamisi probleeme lepingute ja töökorraldusega, kuid kõige üllatavam on just väide, et nõustamisprojekt on suuresti fiktsioon.

«Kui mahuplaanides on kirjas niisugune suur hulk kliente, järelikult on eelnevatel aastatel näidatud, et on olnud need kliendid olemas, keda reaalselt mina kuu aja jooksul ei näinud,» ütles Purde-Prits.

«See on, jah, üks nendest väidetest, mis meie tähelepanu ka enim pälvis. Loomulikult võib juhtuda selliselt, et mingil põhjusel suur osa kliente kukub ära, et osadel saabki läbi vajadus abi saada, osad võib-olla kolivad kuhugi, nii et selliseid muudatusi toimub. Ja samas mitte nii drastiliselt, et üks päev on 50 ja järgmisel päeval on null,» kommenteeris Kurbatova.

«Kliendid olid ju olemas! Ka praegu on ja ma loodan, et ka pärast seda saadet jätkub kliente,» märkis Tiiu Sepp, lisades, et kaheksa inimest ja 23 konsultatsiooni ei olegi väga vähe, sest kleinte keskusel väga palju ei olegi.

Corrigo juhtkond on enda sõnul süüdistusest šokeeritud. Nad usaldavad täielikult projekti koordinaatorit, seevastu Purde-Prits ei saanud nende sõnul hakkama töö ega korrektse aruandlusega.

Süüdistusi kinnitavad teisedki töötajad

Kõigest kuu aega Corrigos töötanud Purde-Pritsi väited oleks lihtsam kõrvale heita, kui poleks teisi lahkujaid, kes räägivad sama juttu. «Selle taga on ju nii, et määratud rahad tuleb välja võtta. Ja kui klientuuri ei ole esialgu, siis ongi see, et tuleb seda n-ö tekitada, numbritega siis. Praktikas on see nii, et kui inimene käib 1 või 2 korda, siis kajastatakse, et ta käib justkui tihemini,» selgitas Corrigo endine sotsiaaltöötaja Inge Rannu.

Rannu lahkus Corrigo Rakvere punktist sel kevadel, olles töötanud seal ligi aasta. Tema sõnul teadis juhtkond täpselt, mis toimub ja veel enam – osales selles. «Sellel jamal ei paistnudki lõppu. Minu mõõt sai täis ja ma astusin sellest mängust välja, sest see ei ole normaalne. Ma saan aru, et kui on projektid ja projektides tuleb vahest nii mõndagi teha ja algul näidata, et pärast rahasid saada, aga see on absurdne raha pumpamine sõna otseses mõttes,» rääkis Rannu.

Kogemusnõustaja Avo Vesberg töötas samas Rakvere punktis 2010. aastast 2012. aasta lõpuni. «Ma täiesti ise kinnitan ka seda, et Corrigol oli kirjas, et on psühholoog ja psühholoog võtab vastu, see oli ka siis, kui mina seal töötasin. Aga praktiliselt mina teda seal ei näinud kunagi,» meenutas Vesberg.

«Tema töötunnid olid 39 tundi ühe kuu jooksul ja tal olid oma vastuvõtu päevad ja psühholoogil olid teised vastuvõtu päevad. Nad ei saanudki kohtuda. /.../ Ja kuna Avo elab ka linnast väljas, siis ma eeldan, et ta ei pidanudki iga päev seal olema ja nad ei kohtunud. Meil on olemas dokumentatsioon, mida on psühholoog esitanud vastuvõttude kohta ja mul ei ole põhjust absoluutselt kahelda selles,» vastas Corrigo juht Tiiu Sepp.

Tagantjärele kliente kontrollida on keeruline

Endiste töötajate sõnul seisneb mängu ilu selles, et teenus on anonüümne. See tähendab, et inimene võib nõustamisel käia isegi varjunime all, mistõttu tagantjärgi tõsikindlalt kontrollida, kes ja kui palju käis on keeruline. Igale kliendile omistatakse kood, mis tuletatakse soost, vanusest ja teatud nimetähtedest. Isegi kui on võimalik jõuda koodi taga oleva reaalse isikuni, siis tegu on näiteks uimastisõltlasega, kelle jutu usaldusväärsus on küsitav.

«Teenused olid anonüümsed, see tähendab, et kõigil nõustatavatel olid koodid, mis ei tohtinud kunagi korduda. Ja tihtipeale selgus, et koodid hakkasid korduma. See sai tulla ainult sellest, et kahes erinevas piirkonnas võis olla sama koodiga inimene, aga ühes piirkonnas ei saanud, ei tohtinud olla. Tähendab sinna ilmselt – seda me ise oletasime – nad siis lisasid Rakvere aruannetele mingeid Jõhvi inimesi juurde, kirjutasid sinna juurde,» selgitas Vesberg.

«See on väga lihtsameelne kahtlustus. Kui kaks erinevat piirkonda kodeerivad omaette, esialgu omaette, siis võib ju juhtuda, et sarnase nime ja sama sünniaastaga samad koodid tekivad. Tõesti 2-3 tükki oli niiviisi juhtunud, aga neil on olemas kodeerimisjuhend, et kui need aruanded kokku pannakse, siis juhis ütleb kohe, mida teha ja need parandati ära,» kommenteeris Tiiu Sepp.

Ka Aljona Kurbatova kinnitas, et kui väga vaja on, siis on võimalik koodide tagant reaalne inimene leida. Samas tõdes ta, et see on keeruline.

Nii Corrigo kui TAI juhtkond väidavad, et võltsimine on väheusutav, sest iga fiktiivse visiidi kohta peaks fabritseerima mitu paberit. Töötajate väitel oli see tegelikult paari hiirekliki küsimus. «Reaalselt peab võltsima ainult n-ö kliendi allkirja. Ülejäänud andmed saab kõik arvutisse sisestada,» märkis Purde-Prits.

Töötaja tunnistab juurdekirjutuses osalemist

Inge Rannu tunnistab, et osales juurdekirjutustes ka ise. "Loomulikult tuli endale ka panna nimesid juurde ju, sest vastasel korral oleks ma näppu imenud seal laua taga ju.

«Kui ta on seda teinud, siis ta on seda teinud omal algatusel. Keegi ei ole teda sundinud seda tegema. Ja meie jaoks on see tõesti üllatus,» ütles Tiiu Sepp.

TAI osakonna juhataja Aljona Kurbatova muutus Inge Rannuga peetud vestluse salvestust kuuldes süngemaks. «Ühtepidi on kuulda, et see inimene on veendunud selles, mida ta ise väidab. Samas see tõesti ei lähe esialgu veel päris kokku selle reaalsusega, mida meie oleme ise näinud ning millega me oleme seni harjunud. Kindlasti me võtame neid signaale hästi tõsiselt ja me kontrollime ka tagantjärgi üle neid väiteid, mis puudutab eelnevaid aastaid, aga hetkel ma tunnen, et on hästi palju vasturääkivat informatsiooni, mis on erinevate osapoolte käest saadud,» selgitas Kurbatova.

Corrigo sõnu põhinevad süüdistused arusaamatustel

Tegelikult kontrollis TAI mullu sarnast vihjet ja avastas puudusi vormistuses ning selle, et üks sotsiaaltöötaja polnud Rakveres välja kuulutatud vastuvõtu ajal korduvalt kohal. Sanktsioonina jäeti Corrigole 10% selle kuu lepingu summast välja maksmata. «Selle me oleme TAI-ga ära arveldanud ja selliseid vigu ei tohiks enam sisse sattuda,» kinnitas Sepp.

Sepa sõnul põhineb kibestunud ekstöötajate süüdistus peamiselt arusaamatustel ja müral. Sel teisipäeval antud intervjuus tunnistas ta, et nädalavahetusel tehtud esialgne kontroll leidis ainult ühe lahknevuse mullu oktoobris, kui Rakveres vormistati valesti 11 nõustamist. «Me teeme selleks kõik, et uurime korralikult asja lõpuni ja kui midagi avastame, siis eks me peame oma järeldused tegema sellest. Kindlasti me muudame oma käitumist, töö organiseerimist ja töökorraldust, et selliseid asju isegi enam kahtlustada enam ei saaks,» rääkis Sepp.

Nii Corrigo ise kui ka TAI algatasid pärast kahtluste ilmsiks tulekut juurdluse. Samas suhtuvad endised töötajad sellesse skepsisega. Võimalusele osutada narkomaanidele nõustamist ei joosta just Virumaal tormi ning ka TAI-le on mugavam kui keegi piltlikult öelda paati ei kõiguta.

«Meile ei tule kasuks see, kui inimene abi ei saa. Seega loomulikult sellised olukorrad on ebameeldivad, aga kui me nendele ei reageeri ja kui me neid asjaolusid ei selgita, siis me tegelikult tekitame selle kahju, et reaalselt abi vajavad inimesed ei saa abi. Jah, see on ebameeldiv, aga me tegeleme nende olukordadega ja ma kindlasti ei ole nõus selle väitega, et me teadlikult neid väldime,» rääkis Kurbatova.

Uurimine asjas on alles algfaasis ja isegi kui väide fiktiivsetest seanssidest ei pea paika, on siiski selge, et segadust ja vastuolusid Corrigo töös ning arvepidamises on olnud üksjagu.