Nii Vene kui Euroopa võimuesindajad ja eksperdid möönavad, et viisavabadus ei ole ilmselt lähiaastate teema, ehkki mõlemad soovivad sinnapoole liikuda.
Venemaa-ELi viisavabaduse tulevik on hämar
Pärast seda, kui riigikogu väliskomisjoni ja Venemaa parlamendi ülemkoja, föderatsiooninõukogu delegatsioonid olid 10. aprillil Moskvas kohtumisel ühe olulise teemana Vene-ELi viisavabadusest kõnelnud, ütles föderatsiooninõukogu väliskomisjoni asejuht, nende alalise delegatsiooni juht europarlamendi juures Andrei Klimov ajakirjanikele: «Minu meelest on küsimus selles, et Brüsselis ei jätku poliitilist tahet.»
Venemaal on viisavabadus euroliiduga oluline sisepoliitiline ning ka laiu rahvahulki huvitav küsimus, ning meedia kirjutab sellest pidevalt. Näiteks on saidil sobesednik.ru märtsi lõpus avaldatud usutlus Rootsi riigipäeva spiikri Per Westerbergiga, kes esindab valitsevat moderaatide erakonda. Küsimusele, kas on lootust, et lähiaastail oodatud viisavabadus saabub, vastab Westerberg: «Ütlen ausalt, praktiliselt mingit lootust ei ole.»
Selle põhjuseks on Westerbergi sõnul, et Venemaal on avatud piirid eks-nõukogude vabariikidega, kus on oht «soovimatute kodanike sisseimbumiseks.»
Venemaa alaline esindaja EL juures Vladimir Tšižov teatas usutluses ITAR-TASSile juba märtsis, et kõnelused selle leppe üle on praktiliselt lõpule jõudnud, välja arvates üks punkt – seesama teenistuspasside küsimus. Lepinguga peaks näiteks liberaliseeritama korduvate viisade väljastamist, sugulaste haudade külastamist, sugulastele küllasõitmist jne. Samuti hakkab kehtima õhusõidukite meeskondade viisavabadus. Kõik see seisvat aga Vene teenistuspassidega sõitude viisavabaduse taga.
Euroliit on suhteliselt hiljuti teinud avalikuks dokumendi, mis kajastab ELi-Venemaa viisavabaduskõneluste raamistikku. See kannab nime «Ühised sammud Venemaa ja ELi kodanike lühiajaliste viisavabade reiside poole.»
Dokument loetleb vajalikke tegevusi, et saaks kõnelustega sisuliselt jätkata. Loetelu on aukartustäratav ja põhjalik.