Riigikohus langetab otsuse relvi kogunud kaitseliitlasele

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus.
Riigikohus. Foto: Aldo Luud / SL Õhtuleht.

Riigikohus arutas kolmapäeval relvi ja laskemoona ning lõhkeainet kogunud kaitseliitlase Ago Säraki kriminaalasja ning langetab selles otsuse ühe kuu jooksul.

Tallinna ringkonnakohtu lahendiga ei olnud rahul Särak (28) ja tema advokaat Kaidu Uduste, samuti Põhja ringkonnaprokurör Toomas Tomberg.

Märtsis tühistas ringkonnakohus Säraku süüdimõistmise ja karistamise ning saatis süüasja Harju maakohtule uueks arutamiseks uues kohtukoosseisus.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu lahendis olid otsuse põhiosa ja resolutiivosa omavahel vastuolus, mille ringkonnakohus hindas kaitseõiguse rikkumisena.

Samuti polnud maakohtu otsuses üheselt arusaadav, milles on Särak konkreetselt süüdi tunnistatud, mistõttu ringkonnakohus tõlgendas seda kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena.

Mullu novembris mõistis maakohus mõistis Säraku süüdi ülisuures koguses lõhkeaine ja lõhkematerjalide ning tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, lõhkeseadeldise oluliste osade omamises ja tulirelva helisummutite ebaseaduslikus käitlemises ning karistas teda seitsmeaastase vangistusega. Maakohus mõistis plahvatuse põhjustamise süüdistuses Säraku õigeks.

Kaitsepolitsei käivitas Säraku suhtes kriminaalmenetluse 2006. aasta 2. oktoobril, kui tema Harjumaal Keila vallas Kulna külas asuva talu läbiotsimisel leiti mitu kilogrammi mitmesugust lõhkeainet, granaate, detonaatoreid, sütikuid ja muid lõhkeseadeldiste osi. Lisaks leiti mehe talust kümneid tulirelvi, mille hulgas oli püstoleid, jahipüsse, kuulipildujaid ja lennuki pardasuurtükk, ning hulgaliselt padruneid ja helisummuteid.

Suure illegaalse arsenali valdamisega süüdistus ei piirdunud, vaid Särak sai süüdistuse ka plahvatuse tekitamises, millega kaasnes oht inimese elule ja tervisele.

Nimelt oli mees paigaldanud oma talu territooriumile lõhkelaengud, mis koosnesid väikeses koguses lõhkeainest ja pidid väidetavalt kaitsma talunikku võõraste sissetungijate eest, seisab süüdistuses.

Üks Säraku paigaldatud vargalõks plahvatas just siis, kui kaitsepolitseinikud tema talus läbiotsimist korraldasid. Õnneliku juhuse läbi keegi siiski vigastada ei saanud.

Juhtunut uurinud kaitsepolitseinikud selgitasid muu hulgas, et Särak polnud ainus militaarhuvist illegaalsele teele sattunud Harju maleva kaitseliitlane.

Mõned päevad pärast Säraku tabamist leiti tema kaaslaste Kaido Niitmäe ja Vjatšeslav Gontšarovi juurest samuti suures koguses ebaseaduslikku militaarvarustust.

Praeguseks kohtus juba süüdi mõistetud Säraku kaaslaste Gontšarovi ja Niitmäe süüdistustest selgub, et nemad olid oma illegaalsest arsenalist osa saanud Kaitseliidust.

Kaitseliit on hiljem väitnud, et arsenal ei kuulunud neile, vaid mehed lihtsalt hoidsid oma asju Kaitseliidu ruumides.

Juba tunamullu septembris esimesena süüdimõistva otsuse saanud Gontšarovi juurest leidsid kaitsepolitseinikud granaate, lõhkepaketi, kaks püstolit, revolvri, kaks püstolkuulipildujat, automaadi, karabiini, mitu püstolirauda, vintpüssi osi, tulirelva helisummuti ning hulgaliselt tulirelvade laskemoona.

Kohus karistas meest selle eest kolme aasta ja nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega nelja-aastase katseajaga.

Niitmäe sai süüdimõistva kohtuotsuse mullu 30. jaanuaril. Tema valdusest said kaitsepolitseinikud kätte tuhandeid eri tüüpi tulirelvade padruneid, kümneid elektridetonaatoreid, lõhkepakette ning kümneid signaalrakette. Süüdistusest nähtub, et osa mehelt kätte saadud arsenalist viis ta koju Kaitseliidu Harju maleva Kose malevkonnast.

Kohus karistas Niitmäed nelja aasta pikkuse tingimisi vangistusega nelja-aastase katseajaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles