Soome peaminister Matti Vanhanen soovib, et president Tarja Halonen ei osaleks enam ELi tippkohtumistel, teatas eile YLE Keskerakonna allikatele viidates.
Soomes tõusis tüli riigijuhtide võimu üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanhaneni erakonnast väidetavalt tulnud info kohaselt on peaminister otse nõudnud, et põhiseaduse muudatustega tegelev komisjon lahendaks ühe Soome välispoliitilise probleemi ehk küsimuse, kes esindab riiki ELi kohtumistel.
Ringhäälingu andmeil kulmineerus probleem aprillis Prahas ELi ja USA kokkusaamisel, kus Soomel jäigi lõpuks sõna võtmata, kuna nii Halonen kui Vanhanen olid end kohtumisel president Barack Obamaga rääkimiseks nimekirja pannud.
Ajalehe Helsingin Sanomat teatel tõmbas korraldajamaa Tšehhi ülekoormatud päevakava tõttu mõlemad nimekirjast lihtsalt maha. Ühe kohtumise ettevalmistamisel osalenud soomlase sõnul olevat just nii Haloneni kui ka Vanhaneni nimekirjas figureerimine üks põhjuseid, miks nad sõna ei saanud.
Pärast seda eitasid nii president kui peaminister, et kahe institutsiooni suhtluses oleks midagi katki, ja kinnitasid, et suhted riigi kõrgema juhtkonna vahel on head.
Parteiallikatele viidates teatas YLE eile aga, et Vanhanen peab aprilli alguse segadust riigi esindamise üle oma peaministriaja kõige tõsisemaks lahkheliks presidendiga.
Seepeale kinnitas peaminister Helsingin Sanomatele eile aga veel kord, et tal pole Haloneniga mingeid märkimisväärseid lahkarvamusi.
Vastupidi, mõlemad ametkonnad nägid vaeva, et kahekesi Prahas osalemine valutult kulgeks. Ta ei kommenteerinud aga väiteid, nagu oleks ta põhiseadusega tegeleval komisjonil palunud leida ELi tippkohtumiste esindusküsimuses lahendus.
YLE uudistetoimetuse poliitikauudiste juhataja Olli Ainola kirjutas oma blogis, et peaministri ja presidendi hõõrumised tulevad Soomes harva avalikkuse ette. «Pinged maandatakse – kui maandatakse – müüride taga,» märkis Ainola.
Tema arvates on Praha tippkohtumisel juhtunu Vanhanenile siiski südamele jäänud ja ta sooviks presidendi volitusi vähendada. Ainola arvates takistab presidendi tiibu kärpimast põhiseadusega tegelevas komisjonis peamiselt presidenti toetava sotsiaaldemokraatliku partei vastuseis.
Töörühm uurib võimalusi siluda ebakohti presidendi ja valitsuse pädevustes. 2000. aastal vastu võetud põhiseaduses on üldine otsustusõigus välispoliitikas presidendil ja Euroopa Liiduga seotud küsimustes valitsusel.
ELiga liitumisest saadik on Soome välispoliitikas räägitud nn kahe taldriku probleemist. Kui suuremast osast riikidest osaleb tippkohtumistel üks inimene, on Soomest tihti kohal nii president kui valitsusjuht.
Paljud Soome politoloogid arvavad, et Haloneni hinnangul mängib suhtluses ELiga esimest viiulit tema, edastas uudisteagentuur STT.
«Haloneni õhtusöögitaldrik ongi tema arvates olnud see esimene taldrik, mitte teine,» kirjutasid oma Soome riigipeade välispoliitilist käitumist analüüsinud raamatus «Presidendi võim» teadlased Pekka Hallberg, Tuomo Martikainen ja Jaakko Nousiainen.
Mure esindatuse pärast ELis pole kaugeltki vaid Soome probleem. Poolas läks ELi tippkohtumise eel tüli president Lech Kaczyński ja peaminister Donald Tuski vahel eelmisel sügisel lausa sõnasõjaks ning president pidi Brüsselisse lendamiseks endale eraldi lennuki leidma, sest valitsuse oma pardale ta ei saanud.