New Yorgis tutvustati inimese vanimat võimalikku eellast

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poiss pildistamas väidetavalt inimkonna eellaseks olla võinud leemurisarnase Ida kivistist Ameerika loodusloomuuseumis New Yorgis pärast selle üleeilset esitlemist avalikkusele.
Poiss pildistamas väidetavalt inimkonna eellaseks olla võinud leemurisarnase Ida kivistist Ameerika loodusloomuuseumis New Yorgis pärast selle üleeilset esitlemist avalikkusele. Foto: AFP / Scanpix

47 miljonit aastat vana primaadi kivistis võib olla puuduv lüli meie evolutsiooniahelas, ent mõned kahtlevad teadlikult meediamulliks puhutud avastuses.





New Yorgis paljastati üleeile suurejooneliselt paar aastat hoitud suur saladus – peaaegu terve kivistunud luustik, mis seda uurinud teadlaste sõnul kuulub eelajaloolisele isendile, kes võis olla nii inimeste, ahvide kui ka teiste primaatide kauaotsitud ürgne esivanem.

Saksamaa keskosas asuvast mahajäetud Messeli kivimurrust juba 1982. aastal leitud fossiil pärineb eotseeni ajastikust – ligi poolesaja miljoni aasta kauguselt – ning see on imeliselt hästi säilinud. Kuid algul püsis väärtuslik luustik pikalt hoopis erakogus, kuni sattus alles paar aastat tagasi juhuse tahtel Oslo ülikooli loodusloomuuseumi teadlase Jørn Hurumi valdusesse ning viimase juhtimisel algas põhjalik uurimistöö.

Uurijatelt kaunilt ja naiselikult kõlava nime Ida saanud isendi teaduslikuks nimetuseks pandi Darwinius masillae kuulsa evolutsiooniteooria isa järgi, kelle sünnist möödub tänavu 200 aastat, rõhutamaks sellega kõigi primaatide eellaseks peetava fossiili tähtsust teadusele.

Seosed mõneti Pipi Pikksuka ahvi härra Nilssonit meenutava primaadi ja inimese vahel on Hurumi sõnul märgatavad juba esmapilgul. Sellele viitavad inimesega sarnane lame näokuju, kehaehitus, pahkluud, hambad ja viis sõrme kummalgi käel, sealhulgas ka inimesele omast haaramisliigutust võimaldav pöial. Lisaks on kõikidel sõrmedel korralikud küüned, mitte küünised.

«See on esimene side kõigi inimestega – tõesti fossiil, mis seob maailma pärandit,» märkis norralane AFP teatel.

Märkimisväärne on kivistunud skeleti täielikkus – sel on näha 60-sentimeetrise looma viimnegi sabalüli ja isegi jäljed karvastikust. Teadlastel õnnestus aimu saada ka isendi viimasest einest ning määrata tema sugu ja vanus – emane primaat oli üheksakuune ning sõi enne surma marju ja muid taimi.

Norralase meeskonda kuulunud Saksa paleontoloog Jens Franzen kirjeldas fossiili kui kaheksandat maailmaimet selle hea seisundi pärast, millest paleontoloogid tema sõnul tavaliselt vaid unistada saavad. Samas arvas ta, et päris inimese vana-vana-vana-vanaemast selle puhul ilmselt kõnelda ei saa, kuid vana-vana-vana-vanatädist ehk küll.

Mõned eksperdid on juba väljendanud oma skepsist ning ootavad võimalust ise fossiili uurida. Eeskätt kritiseerivad nad kära, mis ürgse luustiku esitlemise ümber on meedias tekitatud ning mis ilmselgelt oli hoolikalt läbi mõeldud ja ka majanduslikult kaalutletud.
Rahaliselt on projekti taga populaarteadusliku History Channeli omanikud. Ehkki uurimusartikkel leiust avaldati alles äsja, valmis sellest juba nii dokumentaalfilm kui ka raamat, mis paisati kohe müüki.

New York Timesi andmetel nõustus ka Hurum, et fossiili üritatakse reklaamida nagu mõnda popartisti või sportlast, ent ta ei näinud selles midagi halba. Pressiürituse korraldaja aga rõhutas, et sellise üritusega ei oleks edasi mindud juhul, kui poleks olnud aimdust selle teaduslikust tähtsusest.

Carnegie loodusloomuuseumi kuraator Chris Beard oli Idale korraldatud mainekampaaniast igatahes hämmastunud. Isendit ennast pidas ta tervitatavaks lisanduseks varaste primaatide perre, kuid sellesse, et too oleks tõesti inimeste eellane, ta eriti ei uskunud.

Teadusajakirja Nature vanemtoimetaja Henry Gee hinnangul on märgistus «puuduv lüli» eksitav ning teadusringkonnad alles peavad hakkama avastuse tähtsust hindama. Samas kahtles temagi, kas see leid on võrdväärne teiste suurte avastustega kaugetest aegadest.

Idast avaldatud teadusartikli autorid pole veel täie kindlusega rõhutanud, et hilisemad primaadid põlvnevad just sellisest liigist, ehkki võimalikule seosele viidati. Hurum aga teatas juba, et tema rühm loob varsti oma väidete tõestuseks uue 3D- rekonstruktsiooni. «Me ei ole selle eksemplariga veel lõpetanud,» lubas ta BBC teatel.

Fossiil Ida –puudunud lüli?


47 miljoni aasta eest eotseeni ajastiku tingimustes elanud leemurisarnase looma fossiili avastamisest valmis dokumentaalfilm «The Link», mis jõuab järgmisel esmaspäeval History Channeli eetrisse ning päev hiljem BBC esimesele kanalile, samuti näitab seda sakslaste ZDF ja norrakate NRK.



USAs ja Suurbritannias ilmus juba eile teaduskirjanik Colin Tudge’i sulest samanimeline


raamat, enne seda üllitati avastusest uurimusartikkel tea-


dusajakirja PLoS One värskes


numbris.



Idale on loodud isegi ametlik veebileht aadressil www.revealingthelink.com ning üleöö maailmakuulsaks saanud ürgne isend hüppab juba ka maailma populaarseima otsingumootori Google avalehe logol. (PM)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles