Sotsiaalministri määrusega on küll paika pandud võimendussüsteemide tekitatud helide piirtasemed ka kontsertidel ja meelelahutusasutustes, ent ilma kontserdikorraldaja palve või omavalitsuse nõudeta neid mõõtmas ei käida.
Heli tugevus kontserdil jääb korraldaja otsustada
30. aprill 2013, 18:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulmispsühholoogia asjatundja Avo-Rein Tereping kirjutas tänases Postimehes nukuteatri etenduse «Shrek» kogemuse põhjal, et kontsertidel on üha valjem ja halvema kvaliteediga heli, nii et suurest osast laulutekstidest on isegi raske aru saada. Ta leiab, et helisüsteemide võimsuse kasv põhjustanud kontsertide helikvaliteedi allakäigu.
«Missugust helivaljust eelistaksid kuulajad avalikel kontsertidel, on üsna vähe uuritud. Küll aga märgivad elektroakustikaspetsialistid (nt Wolfgang Ahnert), et viimastel aastakümnetel on heli valjus kontsertidel pidevalt kasvanud ning selle põhjuseks on ennekõike helivõimendussüsteemide võimsuse kasv, korraldajate pealesurutud helivaljus, mitte aga kuulajate tungiv soov,» kirjutas Avo-Rein Tereping.
Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Margus Mihkelsoo osutas, et müra normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri määrusega «Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes/--/» ning selles on toodudka helirõhu piirtasemed meelelahutuspaikades.
Selle järgi on meelelahutusasutustes (kino- ja kontserdisaalid ning vabaõhuüritused, tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed, mis ei tohi ületada ekvivalenttaset 100 dB ja maksimaaltaset 115 dB. Lastele ettenähtud üritustel ei tohi helirõhu ekvivalenttase (LpA,eq,T) olla suurem kui 90 dB, kinodes on helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 85 dB(A) ning klubides, restoranides ja baarides taustmuusika helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 65 dB(A).
Spordiväljakute ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra taotlustase hoonestatud ja hoonestamata aladel on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega, täpsustas Mihkelsoo.
Mihkelsoo sõnul kontrollitakse etenduste-kontsertide mürataset siis, kui ürituse korraldaja seda on soovinud või kui omavalitsus seda on nõudnud ürituse korraldajalt.
«Liigse müra eest vastutab müra tekitaja,» ütles terviseameti peaspetsialist. «Terviseameti riikliku järelevalve ametnik võib teha ettekirjutusi välisõhus leviva müra normtaseme või kriitilise taseme ületamise korral paikse saasteallika tegevuse piiramiseks või lõpetamiseks. Ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras,» lisas Mihkelsoo.