Afganistani välisminister: mina usun seda, mida meie president räägib

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Afganistani välisminister Zalmai Rassoul ja Eesti välisminister Urmas Paet täna Tallinnas.
Afganistani välisminister Zalmai Rassoul ja Eesti välisminister Urmas Paet täna Tallinnas. Foto: Toomas Huik

Afganistani välisminister Zalmai Rassouli kinnitas Tallinnas peetud pressikonverentsil, et Afganistan võitleb edukalt nii narkootikumide kui korruptsiooniga ning see on õitsev riik, mille kodanikud soovivad võrdust ja rahu.

Rassouli kinnitas, et Afganistanis toimuvat tuleb vaadata Afganistani kontekstis. See tähendab sellise riigi kontekstis, kus on kolm aastakümmet peetud sõda, kus pole olnud legitiimset valitsust, toimivaid õigusnorme ja kohtusüsteemi.

«See on tekitanud olukorra, kus ellujäämise nimel on kerkinud esile korruptsiooni kultuur,» sõnas Rassouli.

Ta mainis ära, et riigi ülesehitustööde alguses 2001-2002, polnud Afganistanis ühtegi institutsiooni, kes võitleks korruptsiooniga, sealjuures ka mitte toimivat kotusüsteemi ega politseid.

«Nüüd, kui meil on need süsteemid paigas ja hakkavad toimima, on alanud võitlus korruptsiooniga.» Ta kinnitas, et see tuleb raske, sest Afganistan paikneb selles osas ka keerulises piirkonnas.

Rassoul nentis, et kõige enam kannatavad korruptsiooni all Afganistani inimesed, mistõttu on võitlus sellega oluline ka rahva heakskiidu nimel, samuti selleks, et välisriigid teaksid, kuhu läheb nende antud toetus.

«Me töötame läbipaistvuse kallal,»ütles Rassoul, «et oleks kindel, et iga sent, mis Eesti kulutab Afganistanis, läheks sinna, kuhu ta mõeldud on.»

Afganistan toodab prognooside kohaselt sel aastal kuni 90 protsenti kogu maailma opiaatidest ning hoolimata liitlasvägede kavast narkootikumide kasvatamist ja kauplemist piirata, pole seda teha suudetud. Samuti on viimastel aastatel kasvanud Afganistani narkosõltlaste hulk, neid on praeguseks ligi miljon.

«Üks põhjus, miks Afganistanis moone kasvatatakse, on nõudlus. Selle nõudluse vähendamise nimel peaksid töötama ka teised riigid, see omakorda vähendaks tootmist.»

Rassoul tõi olulise osana narkootikumide vastasest võitlusest välja põlluharijate toetamise teiste taimekultuuride kasvatamisel.

Rassoul kinnitas, et piirkondades, mis on Afganistani võimude täieliku kontrolli all, on narkootikumide tootmine märgatavalt vähenenud ning kasvanud on see piirkondades, kus siiani veel kontrolli saavutatud pole. «Meie lootus on see, et kui me oleme üle võtnud kogu julgeolekuvastutuse terves riigis, väheneb ka narkootikumide tootmine Afganistanis.»

Soome visiidil Karzai poolt kinnitatud CIA ja briti MI6 käest saadud sularaha kasutamist Afganistanis ei kommenteerinud Rassoul rohkem, kui president.

«Mina usun seda, mida meie president räägib. See raha, nagu president rääkis, kasutati abivajajate abistamiseks,» vastas Rassoul. «Ameerika ühendriigid on aktiivsed mitmes valdkonnas Afganistanis, nii et see ei ole midagi erilist.»

Rassoulilt küsiti ka, kuidas on muutunud naiste olukord riigis ning ta kinnitas, et on tehtud suuri edusamme ning et tavaline Afganistani kodanik ei suhtu naistesse nii nagu Taliban.

«Veel kümme aastat tagasi Talibani võimu all ei peetud naist inimeseks,» sõnas ta ning kinnitas, et praegu see nii ei ole ja muutused võrdse kohtlemise suunas on peatamatud ning tagasipöördumatud, sest Afganistani ühiskond soovib seda.

Eesti välisminister Urmas Paet kinnitas, et Afganistanis on toimunud palju olulisi muutusi ühiskonnas ja igapäevaelus, mis uudistes kipuvad sageli tähelepanuta jääma, ent mida ta on saanud oma senise viie Afganistani-külastuse ajal oma silmaga jälgida.

Positiivse näitena tõi ta oma viimase külastuse Afganistani, kus ta nägi kõiki Eesti sõdureid korraga Camp Bastionis, mis viitas sellele, et julgeolekuvastutuse üleandmine pole lihtsalt jutt, vaid see tõesti toimub: «Tegelikke operatsioone viivadki läbi Afganistani armee ja politsei ning rahvusvaheline kontingent ootab lihtsalt baasides, et vajadusel reageerida.»

«Teine oluline pilt on koolilapsed, koolivormides tüdrukud tänavatel mängimas nii nagu lapsed igal pool tänavatel.»

Paet kinnitas, et peab Eesti ja eestlaste panust Afganistanis väga oluliseks ning kinnitas, et rahvusvahelise kontingendi lahkumine ei tähenda, et lõppeks rahvusvaheline koostöö. Eesti rolli selles nägi ta eelkõige hariduse, tervishoiu ja heade valitsemistavade vallas.

Paeti sõnul on Eesti valmis aitama Afganistani valitsust ka e-riigi ülesehitamisel ning vastavalt Afganistani soovile on sealsed tudengid oodatud Tallinna tehnikaülikooli kahe-aastasesse magistriprogrammi inseneride väljaõpetamiseks.

Välisministrid olid omavahel arutanud ka poliitiliste konsultatsioonide sisseviimise praktikat, mis ehk tulevikus toimima hakkab.

Samas leidis Paet, et sõjalise missiooni käigus saadud kogemustest ei tohiks loobuda. «Eesti on jätkuvalt koostööd tegemas Afganistaniga. Tänasest NATO ja liitlaste sõjalist missiooni toetavast ühendusteest meie sadamatest läbi Eesti ja Venemaa Afganistani ja tagasi võiks saada normaalne kaubatee, sest logistika toimib seal ju hästi.»

Afganistani välisminister Rassoul tänas Eestit osutatud abi eest ja kinnitas, et Afganistan saab olema õitsev ja stabiilne riik ka pärast 2014. aastat ning et sellel on oma suur osa liitlasvägedel. «Afganistani ei jäeta üksi, nagu see juhtus pärast sõda Nõukogude Liiduga,» oli Rassoul kindel.

Afganistani välisminister Zalmai Rassoul kuulub Eestis riigivisiidil viibiva Afganistani riigipea Hamid Karzai delegatsiooni.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles