1. jaanuaril 2013 elas Eestis 1 286 000 inimest, teatas statistikaamet. Välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600, loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra.
Väljarände mõjud: Eesti kaotas aastaga kokku 8007 inimest
3. mai 2013, 08:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsustatud rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2013 oli 1 286 479, mis on 8007 inimese võrra väiksem kui aasta varem.
Loomulik iive oli 2012. aastal negatiivne (-1378): sündis 14 056 ja suri 15 434 inimest. Välisrände saldo oli samuti negatiivne. Välja rändas 6629 inimest rohkem kui riiki sisenes. Sisserändajaid oli 4244, väljarändajaid 10 873, mis on 4659 inimest rohkem kui aasta varem.
Maakondadest võitis rahvastikku ainsana Harju maakond (2626 inimest), kaotas kõige rohkem Ida-Viru maakond (-2891 inimest).
Suhteliselt kõige rohkem elanikke kaotasid Jõgeva ja Valga maakond. Loomulik iive oli positiivne Harju maakonnas ja kahes suuremas linnas: Tallinnas ja Tartus.
Sisseränne ületas väljarände ainult Tallinnas. Harju maakonnas, Tallinnat arvestamata, oli rändesaldo negatiivne. Kasvas Tallinnasse sisserände registreerimine 2012. aasta detsembris. Seda võib seostada Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi võimaldamisega. Koos loomuliku iibega kasvas tallinlaste arv 2012. aasta jooksul 2160 inimese võrra.
Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse lõplikul rahvaarvul (avaldatud 12.12.2012, mille põhjal oli Eestis 1 294 455 püsielanikku), mida on täiendatud 31.12.2011 ja 2012. aasta jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega.