«Pealtnägija» tegi avalikuks eelmiste kohalike valimiste eel koostatud Reformierakonna kandidaatidele mõeldud käsiraamatu, kus antakse kandidaatidele enam kui 40 leheküljel juhiseid isikliku valimiskampaania tegemiseks.
Reformierakonna käsiraamat õpetab oma liikmetele, kuidas valituks saada
6. mai 2013, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks soovitatakse kandidaatidel paika panna selge ja lühike põhisõnum, mida tuleb absoluutselt igal võimalusel korrata. «Pole põhjust karta sõnumi üleekspluateerimist – esimesel kümnel korral laseb valija sõnumi kõrvust mööda, alles 20. korral seostab ta automaatselt selle konkreetse sõnumi sinuga. Seega – ideaalis on kõik valimispiirkonna elanikud kuulnud sinu isiklikku ja head valimissõnumit 18. oktoobriks vähemalt 20 korda ning teavad seda une pealt. See garanteerib sulle koha volikogus!» märgib käsiraamat.
Põhisõnumi edastamiseks soovitatakse kirjutada korra kahe nädala jooksul ka arvamuslugu ja saata see piirkonna ajalehtedele. «Ainult arvamuslugudest ei piisa – käi ringi avatud silmadega ja kui märkad uudist, teavita sellest ajakirjanikke ning seo uudis oma põhilubadusega. Ära karda liiga paljude arvamuslugude või uudiste tegemist, sest mida enam oma tegemistest kirjutad või räägid, seda suurem tõenäosus on jõuda sellega valijani,» kirjutatakse raamatus.
Käsiraamatus jagatakse soovitusi ka kampaaniamaterjalide kasutamiseks. Erakonna teatel annavad reklaamkingid võimaluse valijaga suhtlemist positiivselt alustada või lõpetada ning tagada, et erakond seisaks pidevalt valija silme all. Näiteks õhupalli jagamise eesmärk on tekitada üritustel kollast fooni ja näidata tugevalt erakonna logo, helkuri eesmärk on aga tekitada inimeses tunne, et partei hoolib temast.
Parkimiskellasid soovitab erakond kinkida igas eas autojuhtidele, aga mitte lastele. Lastele ei tohiks otse anda ka kommi, sest see ei pruugi vanematele meeldida, põhjuseks kodune kasvatus või allergiad. Töökinnaste ja sallide jagamisel tuleb käsiraamatu kohaselt aga veenduda, et tegu oleks hea kontakti ehk kindla valijaga.
Samuti annab käsiraamat kandidaatidele soovitusi, milline kampaaniaüritustel välja näha ja kuidas käituda. Näiteks riietus peaks olema puhas ja korrektne, juuksed pestud ja korrektselt seatud, küüned hoolitsetud ning parfüüm ja naistel ka meik tagasihoidlik.
«Pesemata juuste, mustade küünealuste, poriste kingade ning kortsus triiksärgiga kandidaat ei ärata usaldust üheski valijas,» seisab käsiraamatus. «Kui kandidaat on liigselt kosmeetikat kasutanud (erksinine silmavärv ja tulipunane huulepulk), võib valijal tekkida tunne, et kandidaat on tulnud karnevalile, mitte tõsisele üritusele. Usaldust see ei tekita. Eemaletõukava efekti loob ka liiga tugev parfüüm.»
Kehakeele osas soovitab erakond mitte kasutada suletud positsioone, näiteks käed rinnal risti, sest need tekitavad vaatajas tunde, et sa varjad midagi või on sulle nendega suhtlemine ebameeldiv. Ka ei tohiks katta käega osaliselt või täielikult suud, sest see viitab käsiraamatu järgi valetamisele.
Kokkuvõttes annab käsiraamat kampaaniaks 10 nõuannet: suhtle inimestega ja anna neile teada, et oled otsustanud valimistel kandideerida, tunne oma erakonda ja valimislubadusi ning ole kursis ka konkurentidega, suhtle oma valijatega pidevalt, mitte ainult lühikesel perioodil enne valimisi, räägi inimestele oma lugu, kuid oska vastata ka nende küsimustele, rõhu tasuta kampaaniale, ole julge, positiivne, nähtav ja viisakas ning ära oma erakonna kandidaatidega konkureeri. Ka soovitatakse kampaaniaga viivitamata alustada.