Tabati arvatav Auschwitzi surmalaagri valvur

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auschwitzi koonduslaagri peasissekäik, mille kohal on kurikuulus silt «Arbeit macht frei» (Töö teeb vabaks)
Auschwitzi koonduslaagri peasissekäik, mille kohal on kurikuulus silt «Arbeit macht frei» (Töö teeb vabaks) Foto: SCANPIX

Saksa prokuratuur teatas täna 93-aastase mehe tabamisest, kes nende andmetel töötas Poola lõunaosas Teise maailmasõja ajal asunud Auschwitz-Birkenau surmalaagri valvurina.

Mehe nime pole avalikustatud, kuid Baden-Württembergi liidumaa prokuratuuri andmetel töötas kahtlusalune laagris alates 1941. aasta sügisest kuni 1945. aastani, mil liitlased selle vallutasid, vahendas uudisteagentuur AFP.

Prokuratuuri esindaja lisas, et mees peeti kinni oma kodus, mille asukohta aga ei avaldatud. Ka ei soovinud prokuratuur kommenteerida Saksa meedia väideid, mille kohaselt on tegu Hans Lipschisega, kes kuulub ka natsikurjategijaid jälitava Simon Wiesenthali Keskuse tagaotsitavate nimekirja. 

Meedia andmetel tabati Leedus sündinud Lipschis Baden-Württembergis asuvas Aalesnis. Väidetavalt olevat ta uurijale öelnud, et ta ei töötanud surmalaagris mitte valvuri vaid kokana.

Simon Wiesenthali Keskuse tagaotsitavate nimekirjas on Lipsich aga järjekorras neljas mees. Keskuse andmetel teenis ta 1941-1945 SS-Totenkopf Sturmbanni ridades ning võttis osa massimõrvadest ja süütute tsiviilisikute hukkamisest. 

Poola lõunaosas asuv Oświęcimi linna sõjaväegarnison muudeti koonduslaagriks 1940. aastal, kui riik oli okupeerinud natsionaalsotsialistliku Saksamaa vägede poolt ja sinna toodi esimesed rongitäied vange, kes olid peamiselt Poola vastupanuvõitlejad.

Lähedalasuva Birkenau surmalaagri ehitustöödega alustati 1941. aastal ning täisvõimsusel rakendati see tööle kaks aastat hiljem.

Erinevatel andmetel tapeti või suri kurnatuse, haiguste ja nälja tagajärjel 1945. aastani tegutsenud Auschwitz-Birkenau surmalaagris kuni poolteist miljonit inimest. Suurem osa ohvritest olid juudid, kuid hukkunute seas oli ka mustlasi, sõjavange, poliitilisi vange ja vaimulikke.

Pärast natsionaalsotsialistliku Saksamaa langemist tegutses aastail 1945-1947 seal NKVD laager.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles