Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuses valminud rändemonitooringu uuring tõi välja, et Euroopa Liidus on pagulusränne viimased viis aastat pidevalt kasvanud. Seevastu Baltikumis ja Põhjamaades ei ole kasvutrend olnud järjepidev vaid kõikumistega.
Eesti eristub teistest Balti- ja Põhjamaa riikidest sellega, et Eestis ei ole veel kordagi toimunud nii märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal. Samas iseloomustab Eesti varjupaigataotlejate arvu siiski aasta-aastalt kasvav tendents.
Migratsiooniuuringute keskuse juhi Kert Valdaru sõnul on Eesti jäänud varjupaigataotlejate arvu hüppelisest kasvust hetkel kõrvale, kuid riik peaks nii Euroopa kui lähinaabrite tänasele kogemusele tuginedes valmis olema suureks varjupaigataotluste arvu tõusuks.
«Kui kasv tuleb, on see suur välja kutse kogu ühiskonnale,» rääkis ta. «Peame suutma mõistliku aja jooksul varjupaigataotlused menetleda ning samas tagama rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele inimväärse elukeskkonna. On kindlasti mõtlemisainest, mida teha ja kuidas ühiskonda ette valmistada juhuks, kui pagulasvoog jõuab ka meieni.»
Suurim tõus oli Eestis ja Lätis 2011. aastal, mil Eestis taotles varjupaika 36 taotlejat enam kui 2010. aastal ja Lätis 275 taotlejat enam. Leedus aga toimus suurim tõus 2012. aastal kui taotlejate arv tõusis 120 taotleja võrra.
Põhjamaades kasvas varjupaigataotlejate arv enim Norras 2009. aastal 2795 ja Soomes 1930 taotleja võrra. Rootsis toimus suurim tõus 2012. aastal, kui taotlejate arv kasvas 14 155 taotleja võrra.
Rändemonitooringust selgub veel, et 2012. aastal nii Balti riike, Põhjamaid kui ka Euroopa Liitu iseloomustas Süüriast pärit kodanike ülivõimas esiletõus. Jätkuvalt on kõrge ka Afganistanist pärit varjupaigataotlejate arv. Balti riikides oli enim varjupaigataotlejaid Gruusiast ja Vietnamist. Põhjamaades on aga suur Somaaliast pärit varjupaigataotlejate osakaal. Kõige rohkem oli Euroopa Liidus varjupaigataotlejaid Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt.
Euroopa Liidus keelduti 2012. aastal varjupaika andmast 73 protsendile taotlejatest. Kõige rohkem keelduti Euroopas varjupaika andmast Kreekas (99 protsenti), Luksemburgis (98 protsenti) ja Iirimaal (90 protsenti).
Balti riikidest keelduti varjupaika andmast kõige vähem Eestis (66 protsenti), jäädes alla Euroopa Liidu keskmise näitaja. Balti riikidest tehti enim tagasilükkavaid varjupaigaotsuseid Leedus (86 protsenti) ja Lätis (83 protsenti). Enim keelduti Põhjamaades taotlustest Norras (76 protsenti). Euroopa Liidus kõige vähem varjupaigataotlusi tagasilükkavamaid riike on Malta (10) protsenti ja sellele järgnev Soome (50 protsenti).