Sotsiaalministeerium: arvestada tuleb lapse huvide ja õigustega
8. mai 2013, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste õiguste juht Tõnu Poopuu sõnul ei ole lapsevanemate suhetes lastekaitse süüdistamine põhjendatud ning lapse hooldamisel tuleb arvestada lapse huvide ja õigustega, sealhulgas õigusega suhelda isiklikult mõlema vanemaga.
Vandeadvokaat Viktor Turkin kirjeldas Postimehe veergudel juhtumit, kus kohus on langetanud otsuse lapsega suhtlemise korra kohta, ent ema keeldub seda täitmast ning ei Eesti lastekaitsjad ega kohtutäiturid suuda teda selleks sundida.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste õiguste juht Tõnu Poopuu ütles Postimehele, et kindlasti ei saa härra Viktor Turkini artiklis toodud info põhjal väita, et lastekaitse ei soovi täita ega aktiivselt rakendada õigusaktides sätestatut.
«Sotsiaalministeeriumi arvates ei ole selline üldistustase ja kogu lastekaitse süüdistamine põhjendatud.»
Ta märkis, et laste hooldusküsimuste juures tuleb mõista, et eelkõige on lapsevanemad need, kes peavad tagama lapse heaolu ja lapse õiguste kaitse. Lapse hooldamisel tuleb arvestada lapse huvide ja õigustega, sealhulgas õiguse suhelda isiklikult mõlema vanemaga, väljaarvatud juhul, kui see kahjustab last.
Poopuu lisas, et härra Turkini toodud väide õigusruumi on emakesksusest ei vasta tõele. «Perekonnaseadus ega lastekaitseseadus ei sätesta lastekaitse «emakesksust», vastupidi - seaduste mõttes on mõlemad vanemad lapse hooldamisel ühesuguste õiguste ja kohustustega, kui kohus ei ole otsustanud teisiti.»
Ei sotsiaalministeeriumi ega justiitsministeeriumi kogu statistikat selle kohta, kui paljud hooldusõigust puudutavad kohtuotsused tehakse ema või isa kasuks. Samuti puudub statistika selle osas, kui paljud kohtuotsused suunatakse täitemenetlusse ja kui paljudel juhtudel ühe või teise osapoole tegevuse või tegematuse tõttu ei ole võimalik kohtuotsust täita.
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatuse esimehe Janek Pooli sõnul on aga olemas probleem, kus üks vanem varjab oma last teise vanema eest. Kohtutäiturid ja lastekaitse teevad selles vallas koostööd nii palju, kui saavad ja selle jaoks vajadust on.
Pooli sõnul on kohtutäituri roll hooldusküsimustest piiratud ning kohtutäitur saab teha vaid seda, milleks kohtumäärus teda konkreetselt kohustab.
Ta lisas, et kohtutäitur ei peaks olema see isik, kes lastega suhtlemise korda jälgima peaks - selleks võiksid olla ikkagi vastava eriala spetsialistid. «Selge on ju see, et kohtutäiturite igapäevatöö erineb oluliselt laste kasvatusest.»