ELi-Vene tippkohtumine – ei tulemusi ega mõistmist

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne tõsisemaid vestlusi viis võõrustajaks olnud Venemaa president Dmitri Medvedev (paremalt teine) oma kaugelt Euroopast saabunud külalised Tšehhi presidendi Václav Klausi (vasakult esimene), ELi välispoliitikajuhi Javier Solana (vasakult teine) ja Euroopa Komisjoni juhi José Manuel Barroso (paremalt esimene) laevaga suurele Amuuri jõele lõbusõidule.
Enne tõsisemaid vestlusi viis võõrustajaks olnud Venemaa president Dmitri Medvedev (paremalt teine) oma kaugelt Euroopast saabunud külalised Tšehhi presidendi Václav Klausi (vasakult esimene), ELi välispoliitikajuhi Javier Solana (vasakult teine) ja Euroopa Komisjoni juhi José Manuel Barroso (paremalt esimene) laevaga suurele Amuuri jõele lõbusõidule. Foto: AP/Scanpix

Euroopa Liidu juhid ei suutnud Venemaaga eile peetud läbirääkimistel ootuspäraselt ületada lõhet, mis haigutab  suhetes pärast Moskva mullust sõda Gruusia vastu ja talvist Ukraina gaasikraanide kinnikeeramise aktsiooni.



Pooled kinnitasid küll taas soovi sidemeid parandada, ent erimeelsused kaugel Hiina taga Habarovskis peetud kohtumisel olid ilmselged.



Kui hommikune laevasõit Amuuri jõel tehtud ja päevakorrale tõusid tõsisemad teemad, paistis BBC korrespondendi hinnangul, et lahkhelid on kasvanud isegi suuremaks, ehkki delegatsiooni juht, ELi eesistujamaa Tšehhi president Václav Klaus teatas hiljem pressikonverentsil, et tema arvates olid kõnelused tulemuslikud ja parandasid vastastikust usaldust, nagu edastas Vene agentuur RIA Novosti.



Lääne meedias tõdeti siiski, et mitte üheski põhiküsimuses – ei energia, julgeoleku ega kaubanduse vallas – seekordsel kohtumisel edasi liikuda ei suudetud.



Kõige teravamalt ilmnesid lahkhelid siis, kui jutuks tuli paari nädala eest Prahas pidulikult käima lükatud ELi uus programm Idapartnerlus, mida Moskva on juba ammu kirjeldanud kui uute eraldusjoonte tõmbamist regioonis.



Klausi sõnul üritasid euroliidu juhid Venemaad veenda selle programmi headuses, kuid teisel pool lauda istunud president Dmitri Medvedevi kahtlusi see ei hajutanud.


Ehkki viimane tunnistas, et igasugune partnerlus on konfliktidest parem, lisas ta, et ELi Idapartnerluse puhul pole sugugi selge, millises vormis seda teostama hakatakse. «Me muretseme selle pärast, et mõnedes riikides võetakse seda partnerlust kui partnerlust Venemaa vastu.»



Medvedev ise tõi ootuspäraselt eilsele kohtumisele oma hiljutise ettepaneku sõlmida uus globaalne energiaharta, mis arvestaks rohkem Venemaa huve kütuste tarnijana, ent see sai tema pettumuseks Euroopa külalistelt üsna leige vastuvõtu. «Me ei peaks minema viskama kokkuleppeid, mis on juba aastaid toiminud,» arvas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso AFP andmetel.



Barroso kinnitusel on EL avatud aruteludele Venemaa ettepanekute üle, kuid seda seniste lepete baasil. Medvedev teatas omakorda taas, et Venemaa on vastu praegusele energiahartale ega kavatse selles osaleda.



Euroopale jaanuarikuist kriisi meenutades lekkis kohtumise eel justkui tellitult meediasse info, mis pärines samal ajal Kasahstani sõitnud Venemaa peaministri Vladimir Putini kaaskonnast, et ukrainlastel võib taas olla raskusi gaasi eest tasumisega. Medvedev ei jätnud seda eile mainimata, tuues muu hulgas Ukrainat näiteks praeguse energiaharta nõrkusest.



Tulevaste gaasikriiside ärahoidmiseks soovitas ta ELil aga mõelda Kiievile laenu andmise peale ning sealt otsida ka tagatisi oma tarnetele.



ELi ja Venemaa vahel mullu suvel sõja tõttu soiku jäänud läbirääkimised uue  strateegilise partnerlusleppe sõlmimiseks pole vahepeal kuigi palju edasi liikunud. Venemaa suursaadik euroliidu juures Vladimir Tšižov andis mõista, et pooltel polegi sellega kuhugi kiiret.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles