Kuku raadio saate «Keskpäevatund» tegijad nõustusid Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi arvamusega, et praegune sotsiaaltoetuste süsteem, eeskätt vanaduspensionide osas, ei ole jätkusuutlik.
Luik: peaminister on liiga paindumatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ärimees Hans H. Luik leidis saates, et samas läheb see arvamus teravasse konflikti sellega, mis on öelnud peaminister Andrus Ansip. «Peaminister on öelnud: «Pensione pole vaja vähendada.» Nii ei saa, peaminister on liiga paindumatu,» leidis Luik.
«Ta ütleb, et üle kolme protsendi töötukassa makseid me ei tõsta - see on viga, ta ei tohiks nii jäik olla, äkki on rohkem tarvis. Siis ta ütleb, et me ei vähenda kuni 30 000-krooniseid vanemapalkasid, tegelikult peaks, minu meelest 20 000 või 15 000 oleks täitsa korralik palk. Ta võtab liiga järsult kanna maha panna. Kas nii saab poliitikat teha, kui riik on hädas?» imestas Luik.
Talle sekundeeris ärimees Rein Kilk: «Me alustasime seda aastat 96 miljardi kroonise eelarvega, täna on juba selge, et aasta lõpuks on meil laekumised kusagil 75 miljardi krooni peal. On selge, et reservid lähevad käiku ja tuleb laenugi veel võtta,» märkis ta, leides samuti, et tuleb sügavalt mõelda sellele, kuidas jätkata selliste põhjaeuroopalike sotsiaaltoetustega olukorras, kus riigil raha ei ole.
Ajakirjaniku Priit Hõbemägi hinnangul ütleb Ross arvamusartiklis muuhulgas selgelt välja seda, et tuleb minna pensionide kallale. «Sest Eesti riik ei toibu sellest majanduslangusest, endine majanduskasv ei taastu enam kunagi ja kui me jätkame praeguste sotsiaalkulutustega, siis me vajume üha sügavamale ja sügavamale sohu.»
Kokkuhoid välisesindustelt
Hans H. Luik käis välja ka oma idee valitsussektori kulude vähendamiseks: tema arvates saaks välisesinduste paisunud kulusid rahulikult vähemalt veerandiku võrra kahandada. «Kas välisesindatus peab olema meil nii kallis, kas ta peab olema kontoripõhine?» leidis Luik. «Ma arvan, et väga palju on välisministeeriumis väga tähtsaid memodekirjutajaid, kes kirjutavad üksteisele memosid, mida lõpuks keegi ei loe ega analüüsi.»