Kevadtorm jätab maha puhta ala

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurõppuse Kevadtorm 2009 lõpp.
Suurõppuse Kevadtorm 2009 lõpp. Foto: Kaitseväe peastaap.

Laupäeval, kohe pärast maaväe suurõppusel Kevadtorm 2009 osalenud jalaväepataljon lahkumist õppuse alalt Lääne- ja Ida-Virumaa ning Jõgevamaa valdadest, kontrollib tsiviil-militaartöögrupp kahe päeva jooksul veelkord põhjalikult üle õppustel kasutatud metsad, põllud ja heinamaad.

Tsiviil-militaartöögrupi ülema kapten Heiki Arikese sõnul soovib maavägi jätta enda
kasutuses olnud territooriumi maha parimas võimalikus korras, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

«Me oleme kolm nädalat kogenud kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja maaomanike koostöövalmidust ning vastutulelikkust ning tahame igati õigustada meile osaks saanud usaldust.» Kapten Arike ootab tähelepanekuid veel korrastamist vajavatest objektidest e-mailil: kevadtorm@mil.ee.

Kapten Arikese sõnul kulges õppus üldiselt rahulikult, pioneeripataljon sai proovida oma ehitusoskusi peamiselt nendel teedel ja objektidel, mis otseselt Kevadtormi kasutuses polnudki. Siiski tegi õppuse viimaste päevade vihm mõned põlluteed väga pehmeks ning autodest maha jäänud rööpaid tuli siluda päris mitmes kohas.

CIMIC meeskonna liikmed alustasid kaitseväe kasutuses olnud maade seisundi kontrollimist kohe kui üksused olid õppuse käigus edasi liikunud. Nädalavahetusel käivad nad kõikide üksuste paiknemisalad veel järjekindlalt läbi ning täpsustavad korrastustööd, mida pioneeripataljon vajadusel saab veel ära teha.

Õppuse Kevadtorm üldjuht kolonel Artur Tiganik tahtis veelkord tänada virulasi ja jõgevamaalasi ning kohalikke omavalitsusi, kes saavad aru, et kaitseväel on vaja oma kodu kaitsma õppida reaalsel maastikul ning lubavad sõjamängu oma kodutanumale.

Samas avaldas kolonel Tiganik muret ka suurõppuse Kevadtormi tuleviku pärast, sest ühes kohas asuvat piisavalt suurt maa-ala, kuhu jalaväebrigaad kõigi oma üksustega manööverdama mahub, on järjest raskem leida.

Ühelt poolt kasvab loodusteadlikkus, mis tähendab piirangute ala laienemist ning teisalt võetakse üha rohkem kasutusele ka kõlvikuid. Tänavu sai reservi arvatud jalaväepataljon oma lahingristsed õppuse kasutuses olnud maa-alal korralikult kätte, sõnas ta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles