Konverentsil meenutati juubilar Arnold Rüütlit kui kogu rahva presidenti

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

President Arnold Rüütli 85. sünnipäeva tähistamiseks kogunes rahvusraamatukokku täna saalitäis inimesi, kes tõstsid esile Rüütli teeneid ja meenutasid teda kui kogu rahva presidenti.

Üritust modereeris akadeemik Anto Raukas, kelle sõnul sooviti konverentsiga tähelepanu pöörata Arnold Rüütlile kui teadlasele ja teaduse toetajale.

Ühe esinejana sai konverentsil sõna Rüütlist raamatut kirjutav ajakirjanik Peeter Ernits. Raukase sõnul valis Rüütel endast raamatut kirjutama just Ernitsa, et valgustada teda kui põllumajandusteadlast ja mitte ainult kui poliitikut.

Ernits ütles konverentsil, et raamat tuleb Rüütli vääriline. Ta märkis, et on lisaks Rüütlile intervjueerinud mitmeid kunagisi maavanemaid, ministreid, akadeemikuid, sõjaväelasi ja paljusid teisi, kes presidendiga on kokku puutunud, ning kokku on tal failides juba üle miljoni tähemärgi. «Sellest kujuneb polüfooniline vaade ajale, mille keskmes on Arnold Rüütel, aga olulisemaks muutub ka see aeg ise, mida raamat kirjeldab,» lausus ta.

Tegu on elusa inimesega, kes mõtleb, tegutseb väsimatult ja mõtleb ka tulevikule – sellele, mis maailmas toimub ja mis Eestist saab.

Ernits avaldas muret, et paljudele on jäänud mulje, nagu oleks Eesti ajalugu alanud 1992. aastal. Raamatus peabki ta enda sõnul oluliseks näidata, et Eesti vabariigi ülesehitamist alustati juba tunduvalt varem ning Rüütlil oli selles väga suur roll. Rüütli kaheks «megateeneks» nimetas ta Eesti lahtihaakimist Nõukogude Liidust ja Eesti viimist Euroopa Liitu.

«Arnold Rüütli näol ei ole tegu seniilse, jõuetu vanuriga, kes peamiselt puhkab, vaid tegu on elusa inimesega, kes mõtleb, tegutseb väsimatult ja mõtleb ka tulevikule – sellele, mis maailmas toimub ja mis Eestist saab,» rääkis Ernits konverentsil ja lisas näiteks, et mees, kes tõi meid Euroopa Liitu, suhtub föderatiivsesse suunda praegu väga kriitiliselt.

Konverentsil esines ettekandega ka Ignar Fjuk, kes keskendus tagasivaatavalt küsimusele, millist ärkamisaega Eesti väärib, Arno Allmann rääkis nurgakividest iseseisvuse taastanud Eesti õiguskorra vundamendis ning Jüri Kann suunast Eesti jätkusuutlikule arengule. Kaks tundi kestnud ettekannetele järgnesid õnnesoovid.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ütles, et keerulistel aegadel ei ole lihtne hoida ühiskonna ja riigi tüüri, Rüütel on seda aga vastutustundeliselt ja väärikalt teinud.

«Tahan tänada teid teie empaatiavõime, teie suutlikkuse eest mõista inimeste muresid. Te olete seisnud ühiskonna nõrgemate eest, tasakaalustatud Eesti eest, rahva püsimise eest, te olete kõrgelt hinnanud vaimseid väärtusi, sealhulgas kirikute rolli meie ühiskonnas,» lausus Põder ning soovis juubilarile jätkuvat tervist, vaimujõudu ja rohket jumala õnnistust.

20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme meenutas Rüütlit kui tasakaalustavat jõudu 1990. aastate algusaastate ülemnõukogus. Ta märkis, et aastatel 1990-1992, kui tehti samme ja otsuseid iseseisvuse taastamiseks, olid ülemnõukogus koos väga erinevad isiksused ja erinevad jõud alates toonastest intritest ja lõpetades ERSP esindajatega. «Keegi pidi kõiki neid tasakaalustama, teie olite see jõud,» ütles ta.

Rüütlile avaldasid tänu ja lugupidamist ning soovisid õnne ka riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme, ekspeaminister Tiit Vähi ning Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Paljude teiste seas sai lühikese õnnesooviga esineda ka naine, kes kogub Rüütli kohta ilmunud artikleid.

Lisaks õnnesoovidele ja lilledele pälvis Rüütel mitmelt organisatsioonilt autasu. Nii näiteks tunnustasid 20. Augusti Klubi ja Akadeemiline Põllumajanduse Selts teda tänukirjaga, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum andis talle auliikme diplomi ning Eesti Klubilt sai ta Eesti elujõu medali. Eesti Eruohvitseride Kogu autasustas Rüütlit valge teeneteristiga ning Euroakadeemia nimetas ta auprofessoriks.

Ürituse lõpus tänas Rüütel kõiki osalejaid ja esinejaid, kes avasid tema sõnul tahke sellest, millest seni on vähe räägitud. «On oluline, et teadvustaksime rohkem ajalugu,» lausus ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles