Kui algul näis, et Rahvaliidu näol võivad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit saada sotsiaaldemokraatidest mugavama ja leplikuma partneri, siis uute märkide järgi ei pruugi sugugi nii minna.
Rahvaliit nõuab valitsusse mineku eest suuremat tulumaksu
25. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliit annab selgeid signaale tulumaksu tõusust, paremparteide esindajaid teeb see ettevaatlikuks.
Kuigi Reformierakonna esimees peaminister Andrus Ansip andis läinud nädalal mõista, et Rahvaliit ei ole sugugi ainus valik võimukriisi lahendamisel ning Rahvaliit ei pruugi ka ummisjalu valitsusse tormata, tõdes valitsusjuht, et kriisiseisus peavad parteid sammukese tagasi astuma. Rahvaliit ongi väga selgelt näitamas oma nägu, kaitsmas oma valijaskonda ning panemas võimuliitu taas silmitsi valusa maksuteemaga.
Rahvaliidul kindlad soovid
Rahvaliidu kunagine riigikogu fraktsiooni juht, eesseisvate võimuliidu läbirääkimiste positsioonide üks kujundaja Jaanus Männik peab paratamatuks, et senist maksupoliitikat tuleb muuta. Ta on välja pakkunud võimaluse, et kui kahekordistada maksuvaba miinimumi ja viia tulumaks tagasi 25–26 protsendini, muutuks maksusüsteem märksa solidaarsemaks ja tulud suuremaks.
Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember saatis samuti nädalavahetusel oma erakonnakaaslastele kirja lähtekohtadega, mille kohaselt tuleb võimuliitu minnes kindlasti suurendada omavalitsuste tulubaasi, hoiduda pere- ja põllumajandustoetuste kärpest ning tõsta tulumaksuvaba miinimumi.
«Reformierakond peab mõistma maksupoliitika muutmise vajadust ning tõenäoliselt me ei pääse lisaks kokkuhoiule ja mittemaksulistele tuludele ka vähemalt paariprotsendilisest üksikisiku tulumaksu tõstmisest,» tõdes Lember oma kirjas.
Ansip lubas 12. mai Postimehes, et maksutõus ei ole tema valitsuses diskussioonikohaks. «Seda võin öelda väga kindlalt, et tulumaksumäära tõstmine ei saa selles valitsuses diskussiooni teemaks olla,» ütles ta.
«Et seda tõsta näiteks viie protsendi võrra, 26-le või veel enam, 30 protsendi peale – see pole diskussiooni koht,» lisas valitsusjuht.
Vähemusliit vajab lisahääli
Eile märkis Ansip Postimehele, et eurole üleminekuks tuleb kindlasti jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ei soovinud Rahvaliidu-siseseid seisukohti kommenteerima hakata. «Eks nad (Rahvaliit – toim) täna otsustavad oma edasise käitumise ja siseringist välja lekkinud ideid ei ole õige kommenteerida,» leidis ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäril, riigikogu liikmel Margus Tsahknal ei olnud sellele palju lisada.
«Eks Rahvaliit on aru saanud, kui tõsises seisus riik tegelikult on ning lähipäevad näitavad, kui palju on üks või teine partei valmis panustama kriisist väljatulemisse,» tõdes ta. «Meie eesmärk on riigieelarve tulud-kulud tasakaalu viia ning seda eelkõige kärbete toel. Ees on väga rasked otsused.»
Pikantseks teeb kogu tulumaksumäära tõstmise arutelu tõsiasi, et sama asja pakkus kahel korral välja endine rahandusminister, sotsiaaldemokraat Ivari Padar. Siis nimetasid endised partnerid maksuteemat punase rätiku lehvitamiseks ehk tüli norimiseks koalitsioonikaaslastega, kui on teada, et maksuteemade üle vaidlust ei toimu.
Maksuteema kui ületamatu erimeelsuse korral on võimalus ka see, et jätkab praegu toimiv Ansipi juhitud vähemusvalitsus, mille neljapäeval koos teiste sotsiaaldemokraatidest ministritega ametist vabastatud Padar ristis «majoneesikoalitsiooniks».
Nimi tuleb sellest, et riigikogu hääletamistel võib eelnõude vastu võtmine hakata sõltuma parteitust Jaan Kundlast, kes sai laiemalt tuntuks suure koguse majoneesi kandmisest riigikogu kuluhüvitistesse.
Volikogu otsustab
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tõdes eile, et vähemusvalitsus pikendaks majanduskriisi.
«Ma ei mõista, kuidas reformierakondlased kujutavad ette, et suudavad korraga suruda läbi riigikogu enamusele vastuvõetamatuid otsuseid – omamata selleks parlamendis häälteenamust,» imestas ta.
«Tulemuseks on see, et iga punkti üle tuleb pidada eraldi läbirääkimisi ning mingist paindlikkusest või operatiivsusest ei saa sellises olukorras enam rääkida,» lisas Savisaar.
Täna õhtul koguneb Rahvaliidu erakorraline volikogu, et teenida oma kõrgeimatelt otsustajatelt heakskiit ametlike kõneluste alustamiseks.
Postimees.ee küsitles läinud nädala reedel 70-liikmelise Rahvaliidu volikogu 52 liiget. Suur osa neist sidus valitsusse mineku sellega, et paremparteid arvestavad Rahvaliidu soovidega. 19 vastajat ei soovinud oma seisukohta avaldada ning vaid üks vastajatest oli valitsusse minekule pigem vastu.
--------------------------------------------------
Võimu poole pürgiva Rahvaliidu ladvik – kirju nagu lapitekk
Villu Reiljan
Kui koer läheb tavaliselt oma peremehe nägu, siis on selge, et Rahvaliit on avalikkuse jaoks jätkuvalt oma kunagise esimehe Villu Reiljani nägu. Korruptsioonihalvatusest viltu kiskuv uus võimuliidu nägu? Pole paha!
Ükskõik, kuidas Rahvaliit ei ürita Reiljani taagast vabaneda või sellest vähemalt kaugeneda, jääb ta alati Rahvaliidu maskotiks. Läinud nädalal tuli teade, et Arnold Rüütli presidendiks tõstnud Reiljan on mõistetud süüdi keskkonnaministrina Tallinnas Rävala puiestee kinnistu müügi ajal pistise nõudmises ning teda karistati kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega tingimisi. Seega istub Reiljan 101 riigikogu saadiku seas Eesti kõige kõrgema poliitikuna, kes altkäemaksusüüdistuse on saanud.
Väike-Villu hüüdnime kandev Eesti noorim parteijuht valiti Rahvaliidu etteotsa läinud aasta novembris. Skandaalsetel aegadel keskkonnaminister Reiljani nõunikuna töötanud Rüütli suurimaks ülesandeks on pühkida Rahvaliidult hallide luitunud ülikondade maine ning tuua partei juba aastaid kestnud varjusurmast välja.
Rüütli teatas pärast parteijuhiks valimist, et Rahvaliit on ainus erakond, mis suudab näha Eestit tervikuna, regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud riigina. Nüüd on noorel mehel võimalus näidata end selgroogse läbirääkijana. Üks tõenäolisemaid Rahvaliidu ministrikandidaate.
Ester Tuiksoo
Särav ja alati laitmatult sätitud endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo on rahva meeltesse sööbinud kõige enam Eesti toidu ja rahvuskala otsingutega. Paraku saadab ka teda kahtlustuste ja süüdistuste loor.
Nimelt süüdistatakse Tuiksood maadevahetuse skandaalis väidetavalt põhjendamatute eelistuste tegemises Merko Ehitusele ja Toomas Annusele, mille eest sai ta määramata ajaks enda kasutusse tasuta korteri Tallinnas. Riigikogu liikmelt Tuiksoolt on võetud saadikupuutumatus, maadevahetuse kriminaalasja hakatakse arutama 12. novembril.
Tiit Tammsaar
Värvikaid kujusid jagub Rahvaliitu ehk rohkem kui teistesse erakondadesse. Põllumajandusministrina Rahvaliitu ja Eesti riiki teeninud Tammsaar sukeldus pärast 2007. aasta riigikogu valimisi eraärisse. Läinud nädalal Rahvaliidu siseringis alanud võimule tuleku aruteludel kisti Tammsaar taas suurde poliitikasse.
2005. aasta kevadel Eesti Televisioonis eetris olnud «Foorumi» saates, kus poliitikud omavahel kisklema läksid, prahvatas Tammsaar Res Publica liikmele Indrek Raudsele: «Ma tean küll, kuidas te meid kutsute!»
Ei olnud just suur saladus, et praegu Rahvaliiduga koalitsiooni plaanivate Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud kutsusid Rahvaliitu «vahvaliiduks» ja «seameesteks».
Jaanus Männik
Viimaste riigikogu valimiste järel pääses parlamenti vaid kuus rahvaliitlast. Teiste seas jäi ukse taha endine Rahvaliidu fraktsiooni esimees ja erakonna üks liiderkujudest Jaanus Männik.
Ka tema oli üks neist «endistest», kes kriisihetkel Pärnumaa südamest, Are vallast vallavanema kohustest kõrvale kisti ning läinud nädalal erakonna läbirääkimiste positsioone paika panema kutsuti. Üks Rahvaliidu võimalikest ministrikandidaatidest.
Jaak Allik
Vabamõtlejast ja otseütlejast endine teatrijuht Jaak Allik on üks Rahvaliidu ajudest. Eristudes selge sõna ja laiema ilmapildiga, mõjub ta teiste rahvaliitlaste seas üsna üllatuslikult.
Allik on heades suhetes praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ja tunnistab ausalt, et on õde Marju Lauristiniga sarnaselt alati maailmavaatelt sotsiaaldemokraat olnud. Hiljuti Maalehele antud intervjuu lõpus tunnistas Allik, et kõige rohkem loodab ta seda, et ruumid enam kitsamaks ei lähe...
Tarmo Mänd
Üheks Rahvaliidu võtmekujuks on võimaliku uue võimuliidu läbirääkimistel kunagine president Arnold Rüütli kantselei juht, praegune riigikogu liige Tarmo Mänd. Kui Rüütli ametisoleku ajal räägiti Männist kui tegelikust Kadrioru peremehest, siis viimane eitas seda kategooriliselt. Samas on teada, et mitmete arutelude juures olles pakkus Mänd välja võimalusi stiilis «härra president, kas te ei leia, et seda asja võiks käsitleda...». Kuigi meedias on siseministri teemal spekuleeritud just kõige rohkem Männi nimega, on ta Postimehele kinnitanud, et ministriamet teda ei huvita.