Erakonna juhatusse kandideeriv riigikogu liige Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et soovib Reformierakonda näha kahe aasta pärast avatuma parteina, mis võtab tõsiselt kõige suuremaid Eesti järjepidevust ohustavaid probleeme.
Kaja Kallas: Reformierakond muutugu lugupidavamaks ning asugu tegelema riigi demograafiliste probleemidega
13. mai 2013, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakonna osas on Kallase meelest võtmeküsimus avatumaks muutumine, mis saab juhtuda vaid siis, kui otsuste tegemise alused ja protsessid on arusaadavad nii erakonna liikmetele kui ka avalikkusele.
Samaaegselt peaks Reformierakond hakkama käituma lugupidavamalt nii oma liikmete kui ka vastaspoolte suhtes. «Kuivõrd me oleme Eesti poliitikas märkimisväärne jõud, siis paratamatult mõjutame ka väärtushinnanguid ühiskonnas. Üks inimene kirjutas mulle, et mitte keegi ei suhtle temaga nii ebalugupidavalt, kui seda teeb temaga riik. Me võime ju vastaspoole ideede ja argumentidega mitte nõustuda, aga me saame siiski kohelda teineteist lugupidavalt,» põhjendas Kallas.
Kolmandaks tahaks Kallas juhatuse liikmena seista selle eest, et Reformierakonnas oleks võrdne kaal kõikidel ühiskonnagruppidel: nii noortel kui vanadel, nii naistel kui meestel.
Eestist tuleb teha riik, kus tahetakse elada
Kallas leiab, et Reformierakonna eesmärgiks võiks olla Eesti, kus tahetakse elada. «Eesti konkureerib riigina teiste riikidega elanike peale. Seega peaksime mõtlema, kuidas saaksime teha nii, et üha rohkem inimesi tahaks siin elada.» Selleks tuleb Kallas hinnangul leida lahendus eelkõige viiele probleemile:
«Esiteks võiksime (Reformierakond – toim.) järgmiseks valimisperioodiks seada eesmärgiks tööhõive kasvatamise 96 protsendini.» 2012.a oli tööpuudus statistikaameti andmetel 10,2 protsenti. Töökohtade loomise hõlbustamiseks tuleks parandada seadusi ja muuta väärtushinnanguid. «Näiteks on minu arvates suur probleem, et meil ei austata süütuse presumptsiooni. Nii võib iga ettevõtja saada kurjategija märgi otsa ette ja see ei soodusta üldist positiivset õhkkonda.»
Töökohtade loomiseks ja ettevõtlikkuse kasvatamiseks tegi Kallas ettepaneku, et Reformierakond peaks seisma selle eest, et ühiskonnas kaoks hirm ettevõtluses ebaõnnestumise ees.
Samuti tahaks ta näha muutusi riigi osalemises ettevõtlusturul. «Kas riigile on äriühingud vajalikud poliitika tegemiseks või on riik vajalik riigile kuuluvatele äriühingutele äri tegemiseks? Mõne ettevõtte puhul kaldun arvama pigem viimast, aga leian, et see ei peaks nii olema,» küsis Kallas. «Kas riik peab veri ninast väljas kõikides valdkondades erasektoriga konkureerima? Kas riigile kuuluvad ettevõtted käituvad erasektoriga konkureerides ausalt ja mängureegleid järgides? Minu hinnangul mitte alati.»
See võib Kallas hinnangul kaasa tuua selle, et erasektor kaotab mingisse valdkonda investeerimise vastu huvi ja ettevõtlus peabki riigi toel püsima.
Samuti on Kallase sõnul vajalikud kapitaliturgude reformid, et tagada ligipääs erasektori arenguks vajalikule kapitalile. «Meil on puudu alternatiivsetest finantseerimisinstrumentidest, mis aitaksid alustavaid ettevõtteid edasi areneda. Peaksime keskenduma valdkondadele, mis aitavad meid viia üle ressursipõhisest majandusest teadmuspõhisesse majandusse, näiteks IT, tervis. See eeldab ettevõtjate, poliitikute ja haridusasutuste tihedamat koostööd.»
Kasvatada sündivust
«Vajame tõsist debatti emade ja laste teemadel. Vanemahüvitis on olnud hea meede sündivuse kasvatamiseks, aga oleks vaja arutelu viia uuele tasemele. Ei saa mööda vaadata faktist, et esmasünnitajate vanus aina kasvab,» leidis Kallas. Laste saamise edasilükkamist aitaks vältida see, kui luua naistele kindlustunne, et nad saavad ka peale lapse sündi end paeluva valdkonnaga edasi tegeleda. See aga tähendab korralike lapsehoiu võimaluste ja paindlike töötingimuste olemasolu.
«Meie ülesanne peaks olema leida võimalusi, et kõik lastele ettenähtud toetused ka laste heaks ära kasutatakse,» leidis Kallas, kelle sõnul on erineva elatustasemega perede laste võimalused huvihariduseks väga erinevad.
«Muide, näitamaks, et lapsed on meie ühiskonnas olulised, võiks lastekaitsepäev olla lipupäev. Laste tervisega tuleks süstemaatilisemalt tegeleda ja see nõuaks ühiskondlikku kokkulepet, et hoida ära laste rasvumine ning suurendada laste kehalist aktiivsust.»
Sama järjekindlalt tuleb tegeleda probleemidega, mida tingib elanikkonna vananemine. «Üks teema on eakate parem tööhõives rakendamine (kusjuures mitte sunduslikult vaid lähtuvalt eeldusest, et tervena elatud eluaastaid on rohkem, kui inimene tunneb end vajalikuna). Teisalt tuleks mõelda ka sellele, kuidas oleks võimalik koormust sotsiaalsüsteemile vähendada.»
Viimaseks pidas Kallas oluliseks riigi pidamise reformi läbiviimist. «Nii väikeses riigis nagu Eesti on vale vastandada kohalikku omavalitsust ja riiki, kuivõrd kõik peaks olema rakendatud selle nimel, et inimestel on siin hea elada. Arvestada tuleb taaskord sellega, et konkureerime oma inimeste pärast teiste Euroopa ja maailma riikidega. Konkureerime selle nimel, et inimesed tahaksid elada just siin Eestis.»