Sotsiaalminister Taavi Rõivas andis täna sotsiaalkomisjonis ülevaate Euroopa Liidu (EL) struktuurivahenditest aastateks 2014–2020. Rõivase sõnul suureneb sotsiaalvaldkonna euroraha hulk eelmise perioodiga võrreldes ligi 190 miljonit eurot, tõustes 490 833 666 euroni.
«Tegu on läbi aegade suurima sotsiaalinvesteeringuga Eesti inimestesse, mis viib meie hoolekande ja tööhõive uuele tasemele. Eesmärgiks on seni ühiskonna aktiivsest tegevusest ning eneseteostusest eemale sunnitud inimeste kaasamine ning seeläbi elukvaliteedi tõstmine,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Ligi 200 miljonit eurot, sealhulgas 170 miljonit eurot EL vahendeid on planeeritud töövõimeskeemi loomiseks. Järgmisel rahastamisperioodil on kavas hakata hindama seda, mida inimene on tegelikult suuteline tegema, et leida talle sobivaim töö ja nii tugevdada tema positsiooni tööturul. Rõivase väitel on Eestis hetkel üle 98 000 töövõimetu inimese, kelle töövõime kadu on suurem kui 40 protsenti.
Arendamisele tulevad puuetega inimestele suunatud täiendavad teenused, mis aitavad töökohta säilitada või tööd leida, aga ka vanemaealiste, madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute positsiooni parandamine ning noorte tööpuuduse ennetamine ja vähendamine. Teenuste pakkumiseks omastehoolduse valdkonnas on ette nähtud ligi 40 miljonit, sealhulgas 33 miljonit eurot EL vahendeid ja lapsehoiuteenuste ja puudega laste tugiteenuste arendamiseks 46 miljonit eurot.
207 miljonit, sealhulgas 132 miljonit EL vahendeid on kavandatud esmatasandi tervisekeskuste loomiseks üle Eesti ning investeeringuteks suurte haiglate taristu kaasajastamiseks.
Sotsiaalkomisjoni liikmed arutlesid detailsemalt lapsehoiuteenuste kättesaadavaks tegemise, sõltuvusprobleemidega alaealiste abistamise, aga ka puuetega inimeste olukorra parandamise realiseerimisvõimaluste üle. Sotsiaalminister avaldas lootust, et koostöös erinevate teenuseosutajate ja omavalitsuste esindajatega leitakse parimad lahendused.
«Investeering inimesse on äärmiselt oluline, pikemas perspektiivis avaldab see läbi maksutulude tõusu otsest mõju ka riigi majandusele,» ütles Tsahkna.