Uus grupp piirivalvureid asus kohtulahingusse siseministeeriumiga. Üks osa nõuab kõrgemat teenistusastet. Teine osa, kes pärast aastaid väldanud vaidlust lõpuks soovitud pagunid sai, pöördub kohtusse, et nõuda venitamise pärast hüvitist.
Piirivalvurid taotlevad hüvitist
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. mai 2013, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese rühma vaidlus jõudis lõpule jaanuaris, kui kohtusse pöördunud piirivalvekadetid ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) said kokkuleppele. Kompromiss seisnes selles, et sisekaitseakadeemia (SKA) lõpetanud noored ei pidanud ühendametisse tööle asuma ega tasuma ka koolituskulusid.
SKA piirivalvekolledži lõpetanud noored kaebasid oma kooli ja ühendameti kohtusse juulis, kuna leidsid, et 2007. ja 2008. aastal õppima asudes lubati neile nooremleitnandi auastet. 2010. aastal, kui politsei ja piirivalve ühendati, kaotati piirivalvurite sõjaväelised auastmed, mis asendati ühtsete teenistusastmetega.
Kui piirivalve nooremleitnandi auaste ühtlustati uues seaduses politseileitnandi teenistusastmega, pakkus ühendamet kooli lõpetanutele vanemkonstaabli teenistusastet, mis on nelja astme võrra madalam.
Madalamatele kohtadele
Uue kohtuvaidluse sisu on kaudselt sama. Suur erinevus seisneb siiski selles, et praegused kohtusse pöördujad on kõik siseministeeriumi hallatava PPA palgal, mistõttu mindi kohtusse sisuliselt oma tööandja vastu.
«Ma ei ütleks, et algusest peale järjekindlat tegutsemist õiguste rikkumiste lõpetamiseks mingilgi moel või kontekstis radikaalseks saab nimetada,» kommenteeris üks selle rühma anonüümsust palunud liige.
Tema sõnul on kogu rühm tegutsenud teosammul ja andnud võimaluse teisele poolele probleem lahendada. «Meie rühma puhul on ekslikult eeldatud, et inimesed harjuvad nende kestva õiguste rikkumisega ja seega võib justkui kõike teha,» rääkis ta.
Piirivalvuritena töötas rühm juba enne täiendavate õpingute algust 2006. aastal. Sessiooniõppesse asuti end täiendama omal kulul, et saada nooremleitnandi auaste. Pärast lõpetamist määrati neile madalam vanemkonstaabli teenistusaste. Samas olid enne lõpetamist kõik liikmed enda kinnitusel olnud minimaalselt kuus aastat teenistuses ning jõudnud juba vähemalt vanemkonstaabli teenistusastmeni.
Seejuures on iga kõrgema teenistusastme saamiseks tarvis teenida vähemalt kolm aastat, mistõttu tähendas ülendamata jätmine piirivalvurite kinnitusel 12-aastast kaotust ka karjääris. Sellest sõltuvalt ka kaotust palgas.
Mitu konkreetset soovi
Rühma kaitseks on välja astunud õiguskantsler, kes leidis, et rühma ootusi on rikutud. Ehkki siseminister Ken-Marti Vaher leidis, et piirivalvurite ootusi ei ole rikutud, ülendas ta siiski selle aasta algul suurema osa rühmast hüppeliselt leitnandiks, kuid õpperühma kuus liiget ülendati vanemkomissariks, mis on astme võrra leitnandist madalam.
Piirivalvureid esindava vandeadvokaadi Jaana Nõgisto sõnul on neli politseiametnikku pöördunud kohtusse, et siseministri käskkiri vaidlustada.
Varasemalt oli rühm lubanud, et kui leitakse siseministeeriumi ja PPAga lahendus väljaspool kohut, siis ei hakata välja nõudma aastate jooksul saamata jäänud palka. Kuna osa rühmast jäi leitnandiks ülendamata, pöördub kokku kümme piirivalvurit kohtusse, et nõuda alates kõrghariduse omandamisest kuni kaebuse esitamiseni saamata jäänud teenistusastme tasude hüvitamist ja palgaastme vahe hüvitamist.
«Lisaks nõuame rikkumise tagajärgede heastamist, ehk selle aja, millal leitnandi teenistusaste puudus, arvestamist teenistusastme vanuse arvutamisel tulevikus. Sest kui arvestada, et leitnandi astme pidid need kõrghariduse omandanud teenistujad saama 2010. aastal, siis kolmeaastase teenistusastme vanuse täitumisel tuleks nende isikute puhul juba sel aastal rääkida kapteniks ülendamisest,» rääkis Nõgisto.
Siseministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide kinnitusel ei saanud kogu grupp leitnandi teenistusastet, kuna osa liikmeid töötab vanemspetsialisti ametikohal. Seaduse järgi saab politseiametniku teenistusastet ülendada tema ametikoha kõrgeima teenistusastmeni ehk antud juhul vanemkomissariks.
Postimehe andmetel on vähemalt üks isik juba mullu novembris esitanud avalduse leitnandiks edutamist võimaldavale ametikohale nimetamiseks. Kõnealusele ametikohale nimetamine vormistati PPA peadirektori poolt aga vahetult pärast siseministri tänavuse edutamiskäskkirja valmimist.
Loide lisas, et siseministeerium jääb praegu napisõnaliseks ja ootab ära kohtuotsuse.