Maailma liidrid väljendasid eile ühehäälselt hukkamõistu Põhja-Korea tegevusele, kui viimane vaatamata rahvusvahelistele hoiatustele kuulutas, et on hakkama saanud teise «eduka» tuumarelvakatsetusega.
Põhja-Korea tuumakatse pälvis plahvatusliku reaktsiooni
26. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA valitsus oli alles kolme nädala eest teatanud uutest diplomaatilistest pingutustest kõneluste taaskäivitamiseks. Nüüd pidi president Barack Obama aga kirjalikus avalduses teatama, et kommunistlik riik on esitanud «otse ja hoolimatult» väljakutse rahvusvahelisele kogukonnale, rikkudes «jultunult» reegleid, mille on kehtestanud ÜRO Julgeolekunõukogu.
Samasuguseid avaldusi tegid teisedki lääneriigid, rääkimata Lõuna-Korea ja Jaapani valitsusest, kes mõistsid kommunistliku riigi kiiresti hukka. Seda tegi ka Venemaa ning isegi Pyongyangi traditsiooniline liitlane Hiina teatas hiljem harjumatult teravatoonilises avalduses oma «resoluutsest vastuseisust» sellistele aktsioonidele, mis süvendavad pingeid.
«Hiina nõuab jõuliselt, et Põhja-Korea hoiaks oma tuumarelvast loobumise lubadust ja lõpetaks kõik tegevused, mis võiksid olukorda veel halvendada,» seisis välisministeeriumi avalduses. Kaks viimatimainitud riiki ilmselt siiski ei toeta uusi karmimaid sanktsioone Põhja-Korea vastu, mida nõudsid kohe lääneriigid.
Hiina-analüütikud ennustasid Reutersile juba enne ametliku reaktsiooni saabumist, et ehkki tuumakatsetus ajab Pekingi vihale, pole siiski kuigi tõenäoline, et see toetaks uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga jõuliste sanktsioonide kehtestamist niigi juba isoleeritud riigile. Selle asemel üritatakse ilmselt teha kõik, et hoida käigus kuuepoolseid läbirääkimisi, mis jäid taas soiku aprillis.
Eesti aja järgi veidi enne kella nelja esmaspäeva varahommikul registreeritud arvatava tuumakatsetuse võimsus polnud eile veel kindlatest allikatest tõendatav, kuid erinevate riikide seismoloogiajaamad teatasid Põhja-Korea kirdeosas asuvas Kilju piirkonnas toimunud maa-alusest tõukest, mille tugevuseks pakuti 4,5–5,3 magnituudi Richteri skaalal, märkis New York Times.
Kommunistliku riigi ametliku agentuuri teates ei täpsustatud katsetuse üksikasju, ent rõhutati, et see oli «plahvatusjõult ja kontrolltehnoloogialt uuel kõrgemal tasemel» kui eelmine katsetus ning viidud läbi ohutult. Vene kaitseministeeriumi teatel küündis eilse plahvatuse jõud aga isegi 10–20 kilotonni trotüüli ekvivalendini ehk Reutersi andmetel peaaegu samale tasemele pommiga, mille ameeriklased kukutasid Teise maailmasõja lõpus Nagasaki linnale.
Põhja-Korea tegi oma esimese tuumakatsetuse 2006. aasta oktoobris vaid paari kilomeetri kaugusel samast paigast. Tookord registreeriti seal seismilise värina tugevuseks 4,1 magnituudi, ent USA luure hinnangul siis katsetus ilmselt ebaõnnestus, kuna plahvatus jäi võimsuselt alla ühe kilotonni.
USA relvajõudude ülema admiral Mike Mulleni sõnul polnud eilne katsetus üllatuseks, sest Pyongyang oli juba varem oma kavatsusest mõista andnud. Samuti tunnistasid nii Washingtoni kui Pekingi ametnikud, et Põhja-Korea oli neid umbes tund aega varem ette hoiatanud, ent näiteks Jaapan väitis, et seal naabrilt eelhoiatust ei saadud.
USA eelmise administratsiooni suursaadik ÜRO juures John Bolton nimetas aga Põhja-Korea uut tuumakatsetust eile «tõehetkeks» president Barack Obama meeskonnale, kes tema hinnangul on ajanud liiga leebet poliitikat. Karmi liini toetajana tuntud diplomaat hoiatas, et arvestades Põhja-Korea raketikoostööd Iraani valitsusega, tuleb äsjast jõudemonstratsiooni võtta ka kui ohumärki Lähis-Ida regioonile.
Boltoni hinnangul tuleks Põhja-Korea lisada taas terrorit toetavate riikide nimekirja, kust Pyongyang pääses alles mullu pärast pikka kauplemist ja suulist lubadust jätkata tuumaprogrammist loobumist.
Lõuna-Korea meedia ja sõjaväeallikate kinnitusel tulistati suletud naaberriigis eile välja ka kolm lühimaaraketti, esimene neist samuti riigi kirdeosas asuvalt raketipolügoonilt, kuid teised kaks paar tundi hiljem juba kagupoolsest piirkonnast.
Pyongyang ähvardas maailma taas uue tuumakatsetuse korraldamisega juba kuu aega tagasi, kui nõuti ÜRO Julgeolekunõukogult vabandust otsuse eest mõista hukka aprilli alguses suletud riigi pinnal toimunud kaugmaaraketi start, millega Põhja-Korea teatel saadeti orbiidile hoopis satelliit. Samuti saadeti riigist taas välja ÜRO tuumainspektorid ning ähvardati uuesti käivitada palju vastuolusid tekitanud Yongbyoni reaktor.