Soolise võrdõiguslikkuse osas valitseb Eestis nii-öelda senitundmatu sookord, mida iseloomustab naiste selgelt nõrgem majanduslik positsioon, teisalt aga isegi Skandinaaviamaadega võrreldes edumeelne sooline käitumine teistes valdkondades, näiteks pereelus ja hariduses, märgib värske Eesti inimarengu aruanne.
Eesti sooline palgalõhe on Euroopa suurim (Eurostati andmetel 27,3 protsenti.)
Naiste palkade suur mahajäämus pole aga sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia ja Poola on Euroopa kõige väiksemate sooliste palgavahedega, kuid Tšehhi ja Slovakkia ses suhtes Eestiga sarnased.
Kui Euroopas jääb sooline palgalõhe keskmiselt 8–18 protsendi vahemikku, siis OECD riikides on palgalõhe käärid suuremad, ulatudes 10-st 30 protsendini. See näitab, et väljaspool Euroopat, paljudes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides on sugudevahelised sissetuleku erinevused suuremad. Kõige suurem palgalõhe osa on Tšiilis, Lõuna-Aafrikas ja Argentinas, seevastu Costa Rica paistab silma soolise palgalõhega alla 10 protsendi.
«Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektoori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või töötingimusi pole loodud. Vastupidi, töötavatelt naistelt eeldatakse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. See reegel võiks seletada väikesi palgavahesid traditsioonilise soorežiimiga riikides, nagu Itaalia, Malta ja Belgia,» selgitab aruanne.
«Neis maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning töö ja pereelu ühendamiseks sobilikud töötingimused. Tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mistõttu naiste palgad üldiselt osutuvadki meeste omast madalamaks. See võiks seletada, miks Rootsis, Norras, Taanis ja Prantsusmaal on üsna tähelepanuväärne sooline palgalõhe,» märgitakse aruandes.
Seevastu Eestis valitseb soolise võrdõiguslikkuse osas nii-öelda senitundmatu sookord, mida iseloomustab naiste selgelt nõrgem majanduslik positsioon, millega samas kaasneb isegi Skandinaaviamaadega võrreldes edumeelne sooline käitumine teistes valdkondades, sh pere-elus ja hariduses.
«Euroopa suurimat soolist palgavahet on seetõttu väga keeruline seletada. Lisaks selle vastuolu mõistmisele tuleks aga tõsiselt otsida, milliseid võimalusi on ühiskonnal soolise ebavõrdsuse vähendamiseks olukorras, kus otseseid analooge eeskujuks tuua ei ole,» võtab aruanne ebavõrdsuse peatüki kokku.