Värske avaliku arvamuse uuringu järgi on elanike toetus ajateenistusele tõusnud rekordilise 95 protsendini, kusjuures märgatavalt on kasvanud muukeelse elanikkonna kaitsetahe.
Eesti venelaste kaitsetahe kasvab
16. mai 2013, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme saavutanud peaaegu nirvaana. Sellest enamat on keeruline saada,» kommenteeris uuringufirma Saar Poll juht Andrus Saar toetust ajateenistusele. Viimasega koos on aga tõusnud mitmed teisedki riigikaitse näitajad.
Näiteks kerkis kaitsevägi (82 protsenti) institutsioonide usaldusväärsuselt Päästeameti (94 protsenti) järel teisele positsioonile ning Kaitseliit (74 protsenti) politsei järel neljandaks. Kui kaitsevägi on sarnast usaldust pälvinud veel 2006. ja 2010. aastal, siis Kaitseliidu jaoks on niisugune hüpe esmakordne.
Suhtumine kandub edasi ka igapäevaellu: muu hulgas väärtustavad inimesed aasta-aastalt enam auastmeid nõudvaid ametikohti (71 protsenti suhtub hästi), samas ollakse vähem sallivad ajateenistuspõlgurite suhtes (72 protsenti mõistab hukka või suhtub negatiivselt).
Märkimisväärselt tuli toetus eelkõige mitte-eestlaste arvel, kelle poolehoid riigi relvastatud kaitsetegevusele edestab üle aastate eestlaste oma: 83 protsenti 78 vastu.
13 aasta kõrgeim kaitsetahe
Üheskoos usaldusega oma relvajõudude vastu kasvab ka toetus sõjalisele kaitsele. Nii toetab Eestisse sissetungi korral riigi relvastatud vastupanu 79 protsenti elanikest, mis on viimase 13 aasta kõrgeim näitaja. Märkimisväärselt tuli toetus eelkõige mitte-eestlaste arvel, kelle poolehoid riigi relvastatud kaitsetegevusele edestab üle aastate eestlaste oma: 83 protsenti 78 vastu.
Ise on valmis kaitsetegevuses osalema vähem inimesi - 62 protsenti – ent sellegi tõusu taga on suuresti muulased. Kui mitte-eestlastest kodanike valmiduses riiki kaitsta tekkis pärast Pronksööd eestlastega võrreldes suur lõhe, siis praeguseks on see vähenenud ning riigi kaitseks on valmis 55 protsenti mitte-eestlastest.
Andrus Saare sõnul on positiivsete trendide põhjuseks pingutused riigikaitse valdkonnas aga ka soodne sotsiaalne keskkond. Nimelt ei sattunud kaitsevägi viimase aasta jooksul märkimisväärsetesse skandaalidesse, vaid paistis pigem silma Afganistanis tehtud töö ja tervelt naasnud võitlejatega.
Taas alanud Eesti-Vene piirilepingu aruteludes oli idanaaber vaoshoitud ja vastandamist ei tekkinud. Liiatigi toimus küsitlus EV95 aastapäeva lähistel, mil valitses kõrge patriootiline foon. «Viimases küsitluses ei ilmnenud, et tulemused oleks erinenud demograafiliste gruppide vahel - just üldine positiivne hoiak kattis kogu Eestimaad,» summeeris Saar.
Vabatahtlikele tuleb pakkuda rohkem võimalusi
«Uuringu tulemuste põhjal ei maksa teha pikaajalisi järeldusi, vaid püsivast nihkest saab ilmselt rääkida aasta-kahe pärast, kui senised trendid venekeelse elanikkonna puhul püsima jäävad,» ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.
Ministri sõnul on, mida uuringu põhjal parandada. Kui Soomes pooldab riigi relvastatud vastupanu agressorile Eestiga võrdväärselt 76 protsenti elanikest, siis ise oleks valmis riiki kaitsma koguni 87 protsenti soomlasi. Eestis on viimane näitaja vaid 62 ja seda põhjusel, et riigikaitse all mõeldakse meil sõjaväelist, relvastatud tegevust.
«Ministeerium võtab selle väga tõsise järeldusena töösse,» ütles Reinsalu. Tema sõnul peab esiteks paranema kogu ühiskonna teavitamine sellest, kuidas kriisis või sõjalises olukorras käituda. Teiseks on ministeeriumis plaan töötada välja vabatahtlike riigikaitsesse kaasamise kava, mis väärtustab tsiviilelanike toetust. Näitena tõi Reinsalu välja inimeste valmiduse läbida esmaabikursusi, osata käituda küberründe korral ja isegi toetada veteranidepäeva heategevusüritusi.
Uuringut «Avalik arvamus ja riigikaitse» viiakse kaitseministeeriumi tellimusel läbi alates 2000. aastast. Eesti 15-74-aastaste elanike seas küsitleti tänavu 1204 inimest.