Välisminister Urmas Paeti sõnul on piirikõnelused Venemaaga möödunud avatud õhkkonnas ning kummagi riigi sisepoliitilisest olukorrast on neil räägitud ausalt ja otse, mistõttu on kogu aeg ka mõlemale poolele selge olnud, milliseid kompromisse on võimalik teha.
Eesti-Vene piirilepingu tekstis on kokku lepitud, esmajärjekorras ootab lepe nüüd kahe riigi valitsuste heakskiitu. Võib võimuliidus või parlamendis tulla veel üllatusi?
Piirileppega oleme tänaseks tegelenud 21 aastat. Kui oktoobris tuli ettepanek taastada Venemaaga konsultatsioonid, ühinesid sellega kõik riigikogu fraktsioonid. Viimased seitse kuud konsultatsioone on olnud läbi aegade üldse üks kõige avalikum välisleppe protsess. Kogu aeg on olnud koostöö riigikogu ja kõigi parteidega. Kui keegi soovib veel teemat arutada, on see täiesti võimalik.
2005. aasta leppetekstile on lisandunud kaks lauset: esiteks, et leping puudutab eranditult ainult piiri, ja teiseks, et kinnitatakse territoriaalsete nõudmiste puudumist. Just viimasega on kuuldavasti vanadel isamaaliitlastel raske leppida.
Ikka leidub inimesi, kes on seda meelt, et piirilepet Venemaaga ei peaks sellisel kujul sõlmima. Kui praegu on nii Eesti kui ka Venemaa huvi piir selgelt fikseerida, siis meie poolt vaadates on see panustamine julgeolekupoliitiliselt kindlamasse tulevikku. Mõistlik on minna lõpuni.
Oluline on see, et viimase seitsme kuu jooksul oleme olnud meie, ja usun, et ka Venemaa, maksimaalselt avatud, kirjeldades sisepoliitilist olukorda, mis kummaski riigis valitseb. Mõlemad pooled said aru teineteise punastest piiridest ehk kus tekstiline kompromiss saab olla.
Leppe jõustumist enne kohalikke valimisi võib oodata?
Jõustunud lepingut selleks ajaks tõenäoliselt ei ole. Eestis on tarvis valitsuse otsust, siis tuleb leping alla kirjutada ja siis algab parlamendi ratifitseerimisprotsess. Kui kaua see meil või Vene riigiduumas aega võtab, pole võimalik ennustada. Praeguse pildi järgi pole jõustumine oktoobris reaalne.