Välisminister Urmas Paet ütles intervjuus Postimehele, et Afganistani tõlgile Omarile asüüli andmisest keeldumisel tuli arvestada sellega, mida pretsedendi loomine kaasa võib tuua.
Paet: Omari asüül poleks jäänud ainukeseks
17. mai 2013, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Omar taotles asüüli vaid enesele, oleks Eesti sattunud keerulisse olukorda, kui Omar taotlenuks Eestisse jõudes ka oma perekonnale asüüli andmist.
«Asüülitaotlemise puhul on rahvusvahelisest praktikast välja kujunenud perede taasühinemise printsiip, mis tähendab seda, et kui varjupaiga saanud inimene teatab hiljem, et ka tema pere peaks ära kolima, on sellele peaaegu võimatu ära öelda. Üldine humaanne printsiip soosib ikkagi perede ühinemist,» põhjendas Paet.
Välisminister rõhutas ka, et tema ministeeriumi rolli asüüliotsuse otsuses ülehinnatakse.
«Inimesed peavad ka aru saama, et kui asi on seotud välismaaga, siis pole see kohe ainult välisministeeriumi rida. Ka need inimesed, kes varjupaika taotlevad, on ju siseministeeriumi asi. Ma väga vabandan, aga välisministeeriumil ei ole selle inimesega kunagi kokkupuudet olnud. Küll on see olnud kaitsejõududel ja kaitseministeeriumil, kel tuli hinnata sisulist osa, koostööd tõlgiga, erinevaid riske.»