Uus seadus, mis nõuab, et kauemaks kui 90 päevaks välismaale sõitvad slovakid teavitaksid võime oma liikumistest, on toonud kaasa meelepaha ning kriitikud tõmbavad paralleele kommunitstliku salapolitsei järelevalvega.
Slovakid on «jälgimisseaduse» pärast marus
17. mai 2013, 22:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Robert Kaliňák nimetas süüdistusi reedel «tohutuks arusaamatuseks» ning kinnitas, et sarnane seadus on leebemal kujul juba aastaid kehtinud.
Kaliňák selgitas, et neljapäeval vastu võetud seaduse eesmärk on võimaldada riigil kodanikega paremini suhelda.
Suuresti unarusse jäetud esialgne seadus koostati 1998. aastal, autoritaarsete kalduvuste poolest kurikuulsa peaministri Vladimír Mečiari juhtimisel.
Kriitikud väidavad, et juulis jõustuv muudetud, karmim versioon sätestab, et «kodanikud on kohustatud oma asukohast teatama», ning see võib tähendada, et inimesi võivad selle tegemata jätmise korral karistused oodata.
Samuti nurisevad seaduse vastased, et see koormaks vahetusõpilasi ja välismaal töötavaid slovakke liialt bürokraatiaga.
Reedel kihas sotsiaalmeedia üleskutsetest pommitada Kaliňáki postkasti teadetega oma asukohast senikaua, kuni seadusest loobutakse.
«Lugupeetud minister! Praegu asun oma elutoas ja vaatan televiisorit, aga varsti lähen tualetti, kus kavatsen veeta umbes kümme minutit. Ma teavitan Teid oma asukohast edasi, kuni sellest seadusest loobutakse,» kirjutas Martina Karlikova reedel Facebooki grupis, mis kogus vaid mõne tunniga üle 3000 liikme.