Vene dissidendi ja endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko surma uurimine Suurbritannias võidakse lõpetada, sest juhtumiga tegelev koroner teatas eile, et ei saa riikliku julgeoleku kaalutlustel käsitleda tõendeid, mis viitavad Kremli seotusele mürgitamisega.
Suurbritannia välisminister oli varemalt esitanud avalduse uurimise salajasena hoidmiseks, edastab uudisteagentuur AFP.
Litvinenko lesk Marina sõnas, et on otsusest äärmiselt kohutatud.
Koroner Robert Owen sõnas juhtumi eelistungil, et ta ei saa täita oma ametikohustusi, juhul kui ta peab riikliku julgeoleku huvides osadest tõenditest loobuma.
Koroner tegi ettepaneku, et surmale käsitletakse avaliku uurimisena, mis võimaldaks Vene riigi seotust käsitlevate tõendite arvestamist, ent tähendaks mõningate uurimise osade toimumist suletud uste taga.
Koroner teatas, et soovib kuulda Marina Litvinenko ja paari poja seisukohti selles küsimuses.
43-aastane Litvinenko suri 2006. aasta novembris piinarikast surma poloonium-210 mürgituse tõttu.
Suurbritannia välissekretär William Hague on otsinud võimalust surma asjaoludega seotud informatsiooni avalikustamise takistamiseks.
Arvatakse, et Litvinenko töötas Suurbritannia luuragentuuri MI6 heaks ning ta perekond usub, et mees mürgitati Kremli käsul.
Briti politsei soovis juhtumiga seoses arreteerida kaks Vene kodanikku, Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtuni, ent Moskva keeldus nende üle andmisest.
Litvinenko juhtumi tõttu jahenesid Venemaa ja Suurbritannia suhted väga tugevalt ning need on alles viimasel ajal paranema hakanud.
Marina Litvinenko advokaadid sõnasid, et tegu on väga kurva päevaga Briti õigussüsteemi jaoks.
«Proua Litvinenko on väga häiritud koroneri otsusest loobuda tõe otsimisest Vene riigi vastutuse kohta tema abikaasa surmas,» sõnasid nad oma avalduses.
«Tänase otsuse sisu on kaitsta neid, kes on vastutavad Briti kodaniku mõrva tellimises Londoni tänavatel ning anda Vene valitsusele võimalus varjuda kilbi taha, mille lõi William Hague peaminister David Cameroni toetusel.»
Litvinenko perekonna sõber Alex Goldfarb oli koroneri otsuses sügavalt pettunud ning süüdistas Suurbritannia valitsust oma välissuhete õiglasest kohtupidamisest ettepoole seadmises.
Samas leidis ta, et see otsus viitab tugevalt sellele, et Briti valitsus peab Venemaad tõepoolest süüdlaseks, muidu poleks sellist sammu tarvis.
Briti seaduste kohaselt ei saa uurimise käigus tõendeid varjatult esitada ent avaliku uurimise puhul on nende suletud uste taga käsitlemine võimalik.