Õiguskantsler Indrek Teder ja tema asetäitja-nõunik Hent Kalmo andsid esmaspäeval riigikogule üle õiguskantsleri 2012. aasta tegevuse ülevaate, millest selgub, et sarnaselt 2011. aastaga on õiguskantslerile esitatud avalduste hulk ka eelmisel aastal vähenenud.
Mullu esitati õiguskantslerile 2040 avaldust, mida on võrreldes eelneva aastaga 3,9 protsenti vähem. Õiguskantsler algatas kokku 1610 asjamenetlust, mida on 7,4 protsenti vähem kui eelnenud aastal.
Asjamenetlustest oli 5. veebruari seisuga 1509 menetlust lõpetatud, 29 menetlust järelmenetluses ning 72 endiselt töös. Algatatud asjamenetlustest 296 korral toimus sisuline menetlus, 1314 asjas jäeti sisuline menetlus erinevatel põhjustel algatamata. Omaalgatuslikke menetlusi oli 52 ning toimus 44 kontrollkäiku.
Asjamenetluste arv on vähenenud aastalt aastale. Samas on pidevalt suurenenud nende menetluste osatähtsus, kus õiguskantsler avaldajat läbi menetluse otseselt aidata ei ole saanud.
Asjamenetluste jagunemises liigiti suuri muutusi toimunud ei ole. Aruandeaasta eripärana võib välja tuua vaid ombudsmani menetluste osakaalu mõningase languse.
Õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks algatas õiguskantsler 98 asjamenetlust, mis moodustab kuus protsenti asjamenetluste üldarvust ja 33 protsenti sisuliste menetluste üldarvust. Neist 85 algatati isiku avalduse alusel ning 13 omal algatusel.
Riigi, kohaliku omavalitsuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrolliks algatas õiguskantsler 109 menetlust, mis moodustab 6,8 protsenti asjamenetluste üldarvust ja 37 protsenti sisuliste menetluste üldarvust. Neist 70 algatati isiku avalduse alusel ning 39 omal algatusel.
2012. aastal tegi õiguskantsler riigikogule üheksa ettepanekut, mis on võrreldes eelnevate aastatega märkimisväärselt suurem näitaja. Samuti tuli õiguskantsleril anda riigikohtule oluliselt enam arvamusi põhiseaduslikkuse järelevalve asjades.
Kõige rohkem asjamenetlusi algatati endiselt kinnipeetavate avalduste alusel justiitsministeeriumi valitsemisalasse jäävate kriminaaltäitemenetluse ja vangistusõiguse valdkonda puudutavate küsimuste lahendamiseks. Neist enamikul juhtudest sisulist järelevalvemenetlust ei algatatud.
Nagu varemgi on suur kohtute tööd puudutavate menetluste arv. Võrreldes 2011. aastaga on peaaegu poole võrra vähenenud haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala menetluste arv, suurenenud on rahandusministeeriumi ja kaitseministeeriumi valitsemisala menetluste arv. Ülejäänud asutuste osas on jaotus sarnane eelneva aastaga.
Piirkondade järgi on Tallinn ja Tartu avalduste alusel algatatud menetluste arv endiselt esikohal. Ka maakondlikul tasandil on pilt võrreldes eelneva aastaga sama. Maakondadest on asjamenetluste arvu poolest endiselt esimesel kohal Ida-Virumaa, kust laekunud avalduste alusel algatatud menetlustest kolmandik puudutavad Viru vangla tegevust.
Kriminaaltäitemenetlus ja vangistusõigus on endiselt need valdkonnad, millega seoses algatati valdav osa ehk 17 protsenti asjamenetluste koguarvust. Oluliselt on lisandunud tsiviilkohtumenetluse õiguse ja finantsõigusega seotud küsimusi.
Eelmisel aastal jättis õiguskantsler sisulise menetluse algatamata 1314 asjas, mis moodustab 81,6 protsenti asjamenetluste üldarvust. Valdavalt jäeti menetlus algatamata kuna puudus pädevus, oli võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid, toimus kohtumenetlus või kohtueelne menetlus või avaldus ei vastanud õiguskantsleri seaduses sätestatud nõuetele. Ilmselgelt alusetuid avaldusi esitati kantslerile eelmisel aastal 108.
Kontrollkäike tehti 2012. aastal vähem kui 2011. aastal. Aruandeaastal toimus 44 kontrollkäiku, neist 33 kinniste, 14 lahtiste asutuste ning kuus ametiasutuste kontrollimiseks.
2012. aastal käisid vastuvõttudel konsultatsioonil 179 isikut. Enim küsiti nõu tsiviilkohtumenetluse, kohtueelse kriminaalmenetluse ja sotsiaalhoolekandeõigusega seonduvates küsimustes.