ELi esinduskokku pürivad väärikate veteranpoliitikute ja noorte eurokraatide kõrval ka näiteks Itaalia peaministri poolt isiklikult välja valitud kaunis teletäht ja Rumeenia presidendi tütar.
Europarlamenti pürgivad nii siniverelised kui Paris Hilton
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks olulisemaid figuure Euroopa Parlamendi valimistel ongi Itaalia peaminister Silvio Berlusconi ise. Praegune valitsusjuht on kord juba europarlamendis olnud, kuid pole nüüd kandidaatide hulgas sugugi isiklikust auahnusest, kirjutab ajakiri Der Spiegel.
Mitmekordne miljonär ja peaminister ei taha mitte ise parlamenti saada, vaid on kuulutanud, et püüab hääli teistele, kes nimekirjas allpool.
Üks neist on Barbara Matera, 27-aastane näitleja ja teletäht, kelle seniseks suursaavutuseks on osalemine Itaalia missivõistlusel. Poliitikas on ta Der Spiegeli sõnul «värskendavalt» kogenematu, kuid läbib Itaalia ajakirjanduse teatel praegu siiski selleteemalist kiirkursust.
Berlusconi soovib väiksema poliitilise pagasiga parteikaaslastele võimaluse anda, hoolimata sellest, et just liigne sõprus noorte naistega on tema abikaasa Veronica Lario nii välja vihastanud, et paar on lahutuse juba välja kuulutanud.
Rumeenias aga püüab hääli sealses kollases ajakirjanduses kohalikuks Paris Hiltoniks hüütud Elena Basescu. Praeguse presidendi Traian Basescu tütar.
Seni vähemalt ajakirjanduse väitel peamiselt fotodel poseerimise ja pidutsemise poolest tuntud 28-aastane Basescu on vähemalt oma isa kinnitusel ka palju andekam, kui arvatakse.
Lisaks kenadele naistele kandideerib ka vähemalt üks prints. Täisnimega Emanuele Filiberto Umberto Reza Ciro René Maria di Savoia on viimase Itaalia kuninga lapselaps.
Prints rääkivat viit keelt, tundvat pooli Euroopa riigipäid isiklikult ja on abielus oma sugulasega, nagu tõelisele siniverelisele kohane, kirjutab Der Spiegel. Väikese kristliku partei nimekirjas kandideeriv Emanuele Filiberto on siiani aga kahjuks tööelus silma paistnud pigem ebaõnnega – tema partnerid, sõbrad ja kolleegid on end suutnud segada väljapressimisskandaalidesse, maksupettustesse ja maffia tegemistesse.
Tšehhid võivad aga europarlamenti teiseks ametiajaks edasi valida hoopis esimese väljastpoolt USAd ja NSVLi tulnud kosmonaudi Vladimir Remeki. Nüüdseks 60-aastasest Remekist sai pärast Tšehhi liitumist ELiga aastal 2004 ametlikult ühenduse esimene kosmonaut.
Nimekirjas leidub ka spordimehi. Eestis tuntuim on neist kahtlemata kunagine rallitipp, soomlane Ari Vatanen. Kaalukate sportlaste kilda kuulub aga ka Slavi Binev, 43-aastane bulgaarlane, kes oli 1990ndate alguses Balkani ja Euroopa meister taekwondo’s. Nüüd on ta rikas mees, kellel on nii ehitusfirmasid kui turvatööstust. «Mis meid ei tapa, teeb tugevamaks,» kõlab Binevi valimisloosung.
2007. aastast on ta rahvusradikaalse Ataka-partei eurosaadik ning soovib jätkata ka pärast valimisi, kus bulgaarlased ja rumeenlased saavad esmakordselt koos ülejäänud ELiga europarlamenti valida.
Sõna otseses mõttes tema vastaseks võib nimetada Hollandi ksenofoobsete avaldustega tuntuks saanud poliitikut Geert Wildersit.
Wildersi Vabaduspartei eesmärgiks on nimelt Bulgaaria ja Rumeenia kui korrumpeerunud ja rikutud rahvad EList sootuks välja visata, rääkimata üldse Türgi võimalikust vastuvõtmisest, kirjutas EUobserver.
Tõestuseks, et värvikad kandidaadid ei tähenda tingimata seda, et poliitikud ei räägi eriti aktuaalsetel teemadel, on valimiste eel palju kuulsust kogunud rootslaste Piraadipartei, mille võitlus loomingu vaba allalaadimise ja privaatsuse kaitse eest internetis on muutunud eriti aktuaalseks seoses Pirate Bay kohtuasjaga ning europarlamendis tagasi lükatud seadusega, mis andnuks võimaluse patustanutel netiühendus sootuks kinni keerata.
Oma rakuke on sel parteil nüüd tekkinud juba mitmes riigis. Näiteks Hispaania Piraadipartei rakuke tahtis isegi eurokampaaniat teha ainult internetis, vahendas EUobserver.
Euroopa valimised
• 27 riigis saavad 375 miljonit valimisõigusega inimest valida Euroopa Parlamenti 736 liiget, Eestit pääseb esindama kuus saadikut.
• Europarlamendi saadiku ametiaeg kestab viis aastat.
• Valimised toimuvad 4.–7. juunini, Eestis 7. juunil.