Teist eluaset, milles inimene veedab vähemalt kolm kuud aastas ja mis ei asu põhielukohaga samas omavalitsuses, omab ligi 80 000 Eesti püsielanikku, selgus 2011. aasta rahvaloenduse andmetest.
Teist eluaset omab ligi 80 000 Eesti püsielanikku
22. mai 2013, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Fakt on, et küllaltki paljud inimesed elavad ühes kohas, kuid käivad mujal tööl ja neil on ka teine eluase,» lausus rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Rahvaloendusel ei võetud teise elukohana arvesse suvilaid ja maakodusid, kus ollakse aasta jooksul kuu või kaks. Ka mitte põhielukohaga samas omavalitsuses asuvaid teisi eluasemeid.
«Rahvaloendusel küsiti niisugust teist eluaset, kus inimene elab mingil põhjusel vähemalt kolm kuud aastas ja samas on see tema põhielukohast erinev,» lausus Tiit. Näiteks kõrgkooli õppurite puhul, kes elavad õpingute kohas, võib teiseks eluruumiks olla vanematekodu.
Selle järgi omab ligi 80 000 Eesti püsielanikku ehk 6,1 protsenti rahvastikust teist elukohta. See võib asuda Eestis või välismaal.
«Nendest kolmandikul oli teine elukoht välismaal ja kahel kolmandikul Eestis,» lausus Tiit. «Nende hulgas, kelle teine elukoht oli Eestis, oli enam-vähem võrdselt linna- ja maainimesi.»
Teistest riikidest oli inimestel kõige enam teine kodu Soomes (13 942 inimesel). Järgnesid muud välisriigid (5309), Venemaa (2893), Norra (1737) ja Rootsi (1402).
«Mõnda aega oli meil Rootsi oluline partner, nüüd on Norra jõudnud Rootsile järele,» märkis Tiit.
Eesti puhul paistab silma see, et suhteliselt palju on teise elukohaga inimesi saartel.
«Eks see ole seotud sellega, et pendelrändamine iga päev või nädal on saartel tülikam,» lausus Tiit.
Teise eluruumi omanikest 57 protsenti on mehed. Eestis paiknevaid eluruume on meestel ja naistel võrdselt. 79,7 protsenti teise eluruumi omanikest on eestlased.