Riigikogus esindamata Eestimaa Rohelised kritiseerisid täna Eesti-Vene piirilepingute protsessiga kiirustamist, kahtlustades selle taga varjatud huve ja kokkuleppeid, riigipiiri leppega pole rahul ka Konservatiivne Rahvaerakond ning ühendus Vaba Isamaaline Kodanik.
Roheliste hinnangul tuleb piirilepped allkirjastada alles siis, kui Eestile olulised piiriga seotud küsimused on õiglaselt ja heanaaberlikult lahendatud. Eriti oluliseks peab erakond õiglast ressursijagamist nii Narva jõe hüdroenergia kui merealade osas, teatas partei.
Roheliste esimehe Aleksander Laane sõnul asub Eesti suurim potentsiaalne hüdrovõimsus Narva jõel, mida praegu ei saa Eesti kasutada ega kontrollida. «Enamgi veel – õnnetus või väikegi mäng veehoidla lüüsidega, mille tööd kontrollib praegu ainult Venemaa, võib nii tahtlikult kui tahtmatult uppi paisata kogu meie põlevkivil põhineva energiatootmise. Piisab väikesest veetaseme langusest ja kivipõletamisel põhinevad jaamad seiskuvad jahutusvee puuduse tõttu. See näitab veel kord meie valitsuse valitud energiapoliitika vildakust,» ütles ta.
Rohelised viitasid pressiteates rahvusvahelisele tavale, mille järgi jagavad riigid piirijõgedel olevaid hüdrovõimsusi lähtuvalt veehaarde proportsioonidest. Narva veehoidla veest pärineb kolmandik Eesti jõgede valgalalt, mistõttu peaks vähemalt kolmandik Narva jõe hüdrovõimsustest kuuluma Eestile, märkis partei.
Kui heas tahtes kokku leppida ei õnnestu, tuleb piirilepingu temaatika sedasorti pildil hoidmist hinnata kui Eesti-sisese tüli tekitamise katset.
«Ivangorodi hüdrojaama võimsus on umbes 150 MW, millest Eesti osa võiks olla vähemalt 50 MW, Venemaa suuremeelsus lubaks aga kindlasti kokku leppida ka võrdse jagamise. Kontroll jaama töö ja veeressursi üle peab olema heanaaberlikult kahepoolne,» teatasid rohelised, kelle hinnangul tekitab küsimusi ka väidetav 1000 ruutkilomeetri merealade ja sealsete kalavarude kergekäeline loovutamine.
Rohelised lisasid, et nende hinnangul tekitab Eesti huve mittearvestav ja kiirustav piirileppeprotsess kahtlusi, et on olemas veel mingid varjatud huvid ja kokkulepped. «Ja kui heas tahtes kokku leppida ei õnnestu, tuleb piirilepingu temaatika sedasorti pildil hoidmist hinnata kui Eesti-sisese tüli tekitamise katset,» märkisid nad.
Samuti pole riigipiiri leppega rahul riigikogus esindamata Konservatiivne Rahvaerakond, kes nimetas seda loovutuslikuks ja leidis, et see on põhiseadusega vastuolus. «Teiseks, isegi kui kõik neli kartellierakonda riigikogus pooldavad põhiseaduse rikkumist või kiirkorras muutmist, pole neil selleks õigust ega mandaati,» teatas erakonna esimees Mart Helme.
Partei hinnangul peaks parlament võtma aja maha ja leidma sobiliku aja mõnel valimispäeval, et korraldada põhiseaduse muutmise üle rahvahääletus, mis võimaldaks sõlmida Venemaaga piirilepped oma põhiseaduse ja järjepidevusega vastuollu minemata.
«Kui meie parlamendipoliitikud on nii veendunud, et praegu saavutatud tulemus on Eesti rahvuslikes huvides ja väga hea, siis peavad nad olema võimelised ka rahvast selles veenma. Esialgu on nad veennud ainult iseennast,» lisas Helme.
Eile kritiseeris piirilepinguid ka ühendus Vaba Isamaaline Kodanik, kelle hinnangul pole suudetud kõnelustel järgida riigikogu antud mandaati. Nende sõnul jäi täitmata juhis, et piirilepetes peab kajastuma õigusliku järjepidevuse põhimõte.
«Piirilepingule lisatud laused ei asenda 2005. aasta preambulis väljendatud õigusliku järjepidevuse põhimõtet. Kõik kinnitused, et preambulit pole vaja, kuna tegemist on «täiesti uue lepinguga», on kas teadlik häma või lihtsalt kirjaoskamatus. Osutus, et leping reguleerib «eranditult» vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi, on järjepidevuse kaitseklauslina nõrk. Võib kindel olla, et lepingu teine pool ehk Venemaa mõistab seda klauslit soovi korral hoopis teisiti,» leidis ühendus.
Samuti jättis Eesti ühenduse sõnul kasutamata võimaluse tõstatada piirilepetega seotud kõnelustel teisi seotud küsimusi, nagu näiteks Venemaale jäänud Eesti vabariigi kultuurivarade saatus. Küsimusi tekitavad lisaks motiivid, mis sundisid Eesti poliitikuid selle lepinguga kiirustama, jättes ära kujunenud olukorra laiema arutelu, märkisid nad.
Eesti ja Venemaa riigipiiri leping ning merealade piiritlemise leping said täna valitsuse heakskiidu. Valitsuse teatel tuleb lepped nüüd allkirjastada ning siis saab alata ratifitseerimisprotsess nii Eesti kui Venemaa parlamendis.