Arheoloogidel algab töine suvi

Kokku esitas probleemkaevamiste loataotluse muinsuskaitseametile sel aastal üksteist arheoloogi. Lisaks artiklis põhjalikumalt kirjeldatud objektidele plaanib Aivar Kriiska uuringuid kiviaja muististel Narva-Jõesuus, Jägala piirkonnas ja Kunda Lammasmäel.

Kristiina Johanson teeb väikesemahulisi uuringuid Otepää kandis ühel järvesaarel, kust mõni aeg tagasi avastati mesoliitilise asustuse jäljed.

Marika Mägi jätkab eelmisel aastal alanud uuringuid Tõnija Saunamäel. Krista Karro uurib doktoritöö raames endise Kodavere kihelkonna piirkonda: Alasoo, Lahepera, Kodavere ja Sassukvere asulakohti.

Anton Pärn jätkab ühe varase kivist keldritega eluhoone väljakaevamist Lihulas. Arheoloog Martin Malve plaanib koos tudengitega uurida keskaegseid võllamägesid Lihulas ja Haapsalus.


18. sajandi klaasikoda

Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Andres Tvauri tutvustas oma plaane: augustis tahab ta kaevata Laeva vallas, kus asub 18. sajandist pärit Utsali klaasikoja ase. «Olen seal paaril aastal varemgi uurimisi teinud ja leidsime klaasiahju aseme, mida uurime,» täpsustas Tvauri.

Rohkem tal kaevamisi sel aastal plaanis ei ole, sest tegeleda tuleb ka varasemate aastate tööde kirjaliku vormistamisega. «Kõike seda on päris palju ja praegu ei taha suuremaid kaevamisi ette võtta,» lisas ta.


Järelkaevamised Maidlas

Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel teeb järelkaevamisi Raplamaa ja Läänemaa piiril Maidlas. Sealsel muistsel kivikalmel kaevati juba aastatel 1983–1990, kuid toona tehti seda olude sunnil kiirustades. Nüüd sõelutakse kunagi läbikaevatud mullahunnikuid taas, et leida 5.–12. sajandist pärit esemeid.

«Eelmisel aastal tuli seal välja üks topeltmatus, mis oli kaevandi piiril,» rääkis Mandel. «Seal ei ole nüüd muud, kui sõelume läbi kunagi kaevatud mullahunnikuid ja uurime, kas kaevandite servades midagi uurimata pole jäänud.»

Selle aastaga Maidlas tema hinnangul ühele poole ei saa, kuna ala on suur. Pihta hakatakse pärast jaanipäeva ja kaevamised toimuvad juuli algusest augustini.

«Meil tekkis mõte, et teeme ka näituse, toome varasemaid leide välja ja seletame, kuidas seal matmine käis,» tutvustas Mandel plaane. «Näitame odaotsi ja muid leide, sest tolleaegsetest kaevamistest on palju aega mööda läinud. Lõpetasime ju 1990. aastal.»

Mandli sõnul on Maidlas leitud ka rauasulatamise ja töötlemise paik, aga selle ulatust ja aega pole teada. Seetõttu tahab arheoloog teha ka sellega seotud eeluuringuid.

«Kui omal ajal uuriti Maidla kalmetest leitud muinasrelvi, tegi Rootsi arheoloog kindlaks, et tegemist on kohaliku toodanguga, ja pakkus ühe sepatöökeskusena Maidla,» meenutas Mandel.


Tööd sepikoja juures jätkuvad

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur Jüri Peets märkis, et tema tahaks koos Tartu Ülikooli magistrandi Ragnar Saagega lõpetada kaevamised Kaarma kihelkonnas Käkul, kus oli tõenäoliselt 14. sajandil sepikoda. Sepikoda kaevasid arheoloogid ka eelmisel aastal.

«Ma tegin 1989.–1990. aastal Paatsal kaevamisi ja seal tuli samuti välja kena mitmekihiline sepikoda – nüüd on võimalus need kaks ühendada,» lausus Peets. «Kogu sepikojanduse uurimine saab uue tasandi.»

Ta lisas, et Paatsal tahab ta tänavu alustada eeltöödega, sest seal võis 11.–15. sajandil asuda laevaehitusplats: «Saaremaal laevu tehti ja kusagil pidi olema koht, kus neid tehti.»

«Kui seal 1989. aastal kaevasin, tuli välja väike hõbe­aare,» meenutas Peets. «Nüüdseks on metalliotsijad sealt üle käinud ja koht on viidud avariiseisukorda. Tahaks selle põhjalikult läbi uurida.»

Peetsi sõnul võib tulla alalt välja põnevaid leide, kui seal korralikult kaevata ja suur pind lahti võtta. Seal olevat igasugu pudi, ka uusaegset, kuid arheoloogi huvitav kultuurkiht on sügavamal.

Peets rääkis, et Salmele, kust leiti muinaslaev, tulevad suvel tema kolleegid Soomest. «Äkki saab Salmel veel kord avada kaevandi serva, et vaadata, mitme tormiga on rannavall sinna peale kuhjatud,» avaldas Peets lootust. «Tundub, et seal laevu rohkem ei ole – üks sündmus, üks lahing.» Kaevamistega on plaanis alustada pärast jaanipäeva.


Linnamägede vanus paika

Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Heiki Valk kavatseb jätkata Kagu-Eesti linnamägede vanuse kindlakstegemist. «Sel aastal on mitu kohta, millest osa kaevan ise, osa kaevavad üliõpilased,» lausus Valk. Tal on plaanis ette võtta Võrust Põlva poole jääv Mõrgi linnamägi, Otepää läheduses asuv Oandimägi ning Paloveere linnamägi Vastseliina kihelkonnas. «Üliõpilased kaevavad Kauksi leerimäge ja Alt-Laari linnamäge,» sõnas ta.

Valk rääkis, et need on kõik uued kaevamised ning eelmisel aastal ei jäänud midagi pooleli. Eesmärk on saada kõikidelt Kagu-Eesti linnamägedelt raadiosüsiniku dateeringud, et tuvastada, mis ajal neid on kasutatud.

«Üldine dateering on välisilme või mõne üksiku leitud potikillu põhjal olemas, aga need on väga laest võetud,» lausus Valk, kes avaldas lootus, et selle aastaga saab ta Kagu-Eesti linnamägedele ringi peale ning piirkonna kohta tekib tervikpilt.

Valgu sõnul on peamisteks leidudeks ikka savipotikillud. «Hea õnne puhul võib tulla ka mõni helmes või nooleots, aga seda ei oska prognoosida,» ütles ta.

Enamasti jäävad need kaevamised juunisse-augustisse. Kagu-Eesti mägesid jätkub aga ka tulevikuks. Näiteks on Valgul mõte kaevata 2015. ja 2016. aastal Otepää linnamäge, mis on olnud Kagu-Eesti kõige tähtsam linnus.

«Seda on küll kaevatud, aga süsinikudateeringuid ülevalt mäelt pole mitte ühtegi,» täpsustas Valk. «Järgmistel aastatel tahaks kaevamisi jätkata ka Viljandis. Seal jäi lossimägedes asi katki, kui masu tuli peale, kuid seal on paari hooaja jagu kaevamisi.»


Asval jätkub asulakoha uurimine

Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Lang teatas, et jätkab eelmisel aastal alustatud väljakaevamisi Asva kindlustatud asulakohal Saaremaal. Seda kohta uuriti viimati põhjalikult 1960. aastatel.

«Eelmisel suvel alustasime koos Uwe Sperlingiga väljakaevamisi ja avastasime osa pronksiaegsest hoone põhjast koos koldeasemega,» ütles Lang. «Kuna see oli vaid üks nurk, mida saime väikeses kaevandis näha, siis mõtlesime, et sel aastal laiendame kaevandit selles suunas, kuhu elamu peaks jääma, ja uurime selle täielikult läbi.»

Langi hinnangul on Asva kultuurkiht üllatavalt leiutihe ning peaaegu iga kühvlitõmbega tuli midagi välja – kas mõni luu- või potikild või midagi muud.

«Palju aega kulus leiumaterjali fikseerimisele, mõõtmisele jne,» meenutas Lang eelmist hooaega. «Tegime ka esmakordselt kultuurkihi märgsõelumist – võtsime kultuurkihist proove ja sõelusime vesisõelaga mitu korda läbi, et avastada väikesi kalaluid.»

Kalaluud on imepisikesed ja tavalise kuivsõelumisega neid ei leia. Ka otsiti sel viisil söestunud viljateri. Need leiud räägivad eeskätt tollaste inimeste toitumisest. «Kalaluudest saab teada, kas söödi soola- või mageveekalu ning paistis, et enamik olid mageveekalad,» ütles Lang. «Kui tekib küsimus, kust nad seda püüdsid, siis tuleb arvestada tollast geograafilist olukorda, mil Asva linnamäe jalamil oli väike jäänukjärv, kus nad võisid seda teha.» Viljaterad annavad Langi sõnul kinnitust varem teada olnud tõsiasjale, et Asva elanikkond toitus lisaks hülge- ja kalapüügil saadule ka põlluharimise viljadest.

Töödega alustatakse juuli lõpus ja kaevata on plaanis kolm nädalat.