Pakistani ajakirjaniku Ahmed Rashidi sõnul ei ole praegu keegi sellises positsioonis, et võiks ennustada, mis Afganistanis järgmisel aastal pärast NATO vägede lahkumist juhtuma hakkab. «Me ei usu, et keegi seda öelda suudaks. Ei ameeriklased, ei NATO, ei ÜRO,» sõnas Rashid eile Tallinnas Lennart Meri konverentsil esinedes.
Võimalikke probleeme on Rashidi sõnul mitmeid, näiteks on Afganistani praegusele presidendile Hamid Karzaile usaldatud presidendivalimistega seotud võtmeisikute määramine. «Ja ma kardan, et valimised tulevad jällegi ebaausad. Karzai ise ei saa küll enam kandideerida, kuid tal võivad oma soosikud olla. Võimud võivad teha oma kandidaadi kasuks valimisrikkumisi, põhjaala jälle oma soosikute kasuks,» sõnas Rashid ja lisas, 2009. aasta presidendivalimiste ajal toimunud rikkumised jätsid tervele järgnevale Karzai võimuperioodile pleki.
«Kui valimisi rikutakse, saavad inimesed vihaseks, NATO väed on aga selleks ajaks riigist välja viidud. Kellelgi pole võimet väepealikele vastu hakata. Seega – valimised ei pea olema ausad, aga nad peavad sellena välja paistma,» ütles Rashid.
Veel on Afganistani puhul Rashidi hinnangul probleemiks hangunud läbirääkimised Talibaniga. Möödunud aasta märtsis katkesid USA ja Talibani vahelised rahuläbirääkimised, sest pooled ei suutnud kokku leppida Guantánamo Bay vangilaagris olevate Talibani mässuliste küsimuses. «USA oleks pidanud olema leplikum, järeleandlikum, et rahukõnelustele hoogu sisse anda,» ütles Rashid. Tema hinnangul on nüüd Talibanis pead tõstmas enne vähemuses olnud sõjakas tiib.
«Väga piiratud väljaõppega Afganistani julgeolekujõudud (ANSF) võitlemas NATO vägede asemel Talibaniga on aga absurd,» sõnas Rashid ja lisas, et tema meelest haarab Taliban riigi ida- ja lõunaosa pärast NATO vägede lahkumist oma kontrolli alla. «Ja ANSF neid välja tõrjuda ei suuda,» ütles Rashid.
Rashidi sõnul ei suuda Taliban küll Afganistani suuri linnasid või tähtsaid infrastruktuuriüksusi enda kontrollile allutada, kuid nende tegevus destabiliseerib ikkagi piirkonda. «Taliban võib järgmised kaks-kolm aastat rahulikult patiseisu taluda,» hoiatas ta.
Samal paneeldiskusioonil osalenud Afganistani parlamendi Rahvakoja liige Shukria Barakzai aga Talibani esilekerkimisse järgmisel aastal ei usu. «Kui neil võimu on, miks nad pole möödunud kümne aasta jooksul ühtegi 34st provintsist suutnud kontrollida?» küsis ta. «Kui Taliban 1995. aastal võimu võttis, olime kannatanud kodusõja all, inimesed tahtsid tükikest meelerahu. Ja me saime rahu, kuid mitte mingeid vabadusi. Kuid nüüd on aasta 2013., mitte 1996. ja afgaanid tahavad endale esindajaid valida,» sõnas ta.
Pakistani ajakirjanik Rashid sõnas aga NATO missiooni hinnates, et Afganistanis on küll selle ajaga palju saavutanud, kuid majandusele pole suudetud elu sisse puhuda. «Te lahkute Afganistanist ilma majandust saavutamata, pole isegi minimaalset eksportbaasi,» ütles ta.