Mis on sumi-e? Kes ei tea, saab küsimusele vastuse veel sel nädalal Tallinna vanalinnas asuvas Adamson-Ericu muuseumis.
Meisterlikkuse musternäited
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
27. mai 2013, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sumi-e lahtiseletatult: sumi tähendab tušši, nii musta kui ka värvilist, ja e pilti. Tušš valitakse vastavalt sellele, mida soovitakse kujutada. Sinaka tooniga edastatakse helgemaid hetki, pruuniga kujutatakse pigem nukraid meeleolusid, näiteks sügist. Kui see tušš on üks kord pärast vette kastmist ära kuivanud, siis ei lähe see paberil enam laiali. See on vanast ajast pärit meistrite tarkus,» rääkis tušimaalimeister Katori Miho.
Jaapanisse tõid tušimaali 14.–15. sajandil zen-mungad Hiinast, kus seda harrastati budistlikes kloostrites kui rituaali. Aastasadade jooksul on välja kujunenud jaapani tušimaalile iseloomulikud jooned.
«Nipponimaa autorite töödes on palju tähenduslikum maalimata tühi pind kui teistes paikades sündinud tušimaalil: jaapanlaste pildid on kui haikud, kus väheste sõnadega öeldakse palju, aga samas jäetakse õhku mõtlemiseks ja tunnete tulvaks,» lausus Miho.
«Tavaliselt eksponeeritakse sumi-e tušimaale nooblitel, huvitava värvi ja mustritega siidkangastest valmistatud ripprullidel. Igale tööle kirjutatakse nimi ja lüüakse alla ka nimetempel,» selgitas Hangzhous Hiina Rahvusliku Kunstide Akadeemia doktorikooli lindude ja lillede maalimise erialal lõpetanud õpetaja.
Lilli, eriti krüsanteeme, kujutab Miho meeleldi. Tema sõnul on just tänu tušimaalile nende kaunite lillede staatus muutunud – üldiselt mälestatakse Jaapanis nendega lahkunuid, nüüd aga on hakatud lääne eeskujul nende ilu väärtustama.
Näitus «Sumi-e. Jaapani traditsiooniline tušimaal» tutvustab erakordselt huvitava ja nüansirohke loomelaadi suundumusi ja väljendusvõimalusi. Spetsiaalselt Adamson-Ericu muuseumi jaoks koostatud väljapanek on valminud koostöös Rahvusvahelise Sumi-e Assotsiatsiooniga, täpsustas näituse kuraator Kersti Koll.
Muuseumi keldrikorrusel võib imetleda Andres Ehini haikudest inspireeritud jaapani kalligraafia ja tušimaali väljapanekut «Kiilid tantsivad taevas. Sumi-e kohtub luulega».
Alates 29. maist on Adamson-Ericu muuseumis väljas koostöös Eesti-Jaapani Assotsiatsiooniga toimunud, Ohara koolkonda kuuluva Sharon Koori juhendatud ikebanakursusel «Kunst õites» tehtud taimeseaded. 2. juuni südapäeval algab näitusel ringkäik, selgitusi jagab kuraator.