Põhja-Korea ähvarduse peale tõstsid Lõuna-Korea ja USA oma ühisväed kõrgendatud valmisolekusse, kuid rünnak Pyongyangi vastu oleks hukatuslik.
Põhja-Korea ründamine tooks ekspertide arvates veresauna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgendatud valmisolek tähendab seda, et Põhja-Korea maa- ja merepiiri jälgimiseks mobiliseeritakse rohkem lennukeid ja isikkoosseisu, vahendas AFP eile Lõuna-Korea kaitseministeeriumi teadet.
Pyongyangi ajendas lõunanaabrit sõjalise vasturünnakuga ähvardama Souli otsus ühineda USA juhitava algatusega relvaleviku ohjeldamiseks. Ehkki selle raames võib Lõuna-Korea piirialal peatada ja läbi otsida Põhja laevu, on Souli roll selles suuresti sümboolne.
Põhja-Korea jaoks võrdus Lõuna samm aga sõjakuulutusega. «Igasugustele pisikestele vaenulikele aktidele meie vabariigi vastu, sealhulgas meie rahumeelsete aluste peatamisele ja läbiotsimisele vastatakse kohese ja tugeva sõjaväelöögiga,» teatas armee.
Tavaline ähvardus
Valge Maja sõnul oli tegemist viienda korraga viimase 15 aasta jooksul, mil suletud riik 1953. aastal sõlmitud vaherahu tühistada ähvardas. Ühendriigid, kel on Lõuna-Koreas
28 500 sõdurit, on viimastel päevadel kinnitanud, et kaitsevad Jaapanit ja Lõuna-Koread «mõõkasid täristava ja kehkleva» Pyongyangi eest.
Kaug-Ida analüütikute sõnul on praegu siiski suurem tõenäosus kui 2006. aasta tuumakatsetuse järel, et kahe Korea vahel leiab aset piiratud sõjaline konflikt. «Sõjaväeliste kokkupõrgete võimalus on eriti merepiiri lähedal muutumas reaalsuseks,» ütles Sejongi instituudis töötav Paik Hak-Soon.
Souli Dongguki ülikooli professor Kim Yong-Hyun pidas tõenäoliseks, et Põhi jätkab nüüd lühimaarakettide või granaatide tulistamisega Kollasesse merre või hõivab piiri lähedal Lõuna-Korea kalapaate.
ÜRO julgeolekunõukogu arutab tuleval nädalal uut resolutsiooni, mille eesmärgiks kehtestada Pyongyangi režiimi vastu karmimad sanktsioonid. Võimalike sammudena on muu hulgas räägitud reisikeelude ja finantssanktsioonide laiendamisest, ulatuslikumast relvaembargost ning Põhja-Korea varade külmutamisest välismaal.
Võimalikku ennetavat sõjalist lööki Põhja-Korea tuumarajatiste vastu avalikult keegi ei kaalu. Ekspertide sõnul võib see kaasa tuua sõnulseletamatu verevalamise – inimohvrite arv ulatuks sadadesse tuhandetesse ning seda juba sõja esimeste päevade jooksul.
«Kui algaks täiemõõduline sõda, oleksid inimkaotused kujutlematud,» ütles mõttekoja RAND Corporation politoloog Chaibong Hahm AFP-le. «Lõppude lõpuks pole absoluutselt kellelgi mingit kahtlust, et USA ja Lõuna-Korea väed võidaksid. Kuid millise hinnaga, on mõtlemapanev küsimus.»
2005. aastal pidasid mitmed USA endised kõrged ametiisikud ajakirja The Atlantic palvel maha virtuaalse sõjamängu, hindamaks Põhja-Korea ründamise tagajärgi. Nende sõnul hukkub vähemalt 100 000 inimest isegi siis, kui USA õhuväed suudavad Pyongyangi raketid ja suurtükid kiiresti hävitada.
USA ekspresident Bill Clinton kaalus 1994. aastal tõsiselt ennetavat lööki Yongbyoni tuumarajatise vastu, kuid rünnaku aitas tookord ära hoida ekspresident Jimmy Carteri rahuvahendustöö. Hiljem on Põhja-Korea tuumaprogrammi külmutamise osas pidanud läbirääkimisi, seda samal ajal siiski saladuseloori all jätkates. Just see, et välismaailmal pole infot, kus Pyongyangi relva- ja uraanirikastamisrajatised paiknevad, muudab ennetava rünnaku keeruliseks.
Lõuna-Korea ja USA ennetava rünnaku läbikukkumine võib ekspertide sõnul kaasa tuua õudusunenäo sarnased stsenaariumid – alates tuumarelvade lõhkamisest ning lõpetades keemiliste ja bioloogiliste rünnakutega.
Hukatuslikud tagajärjed
Tuumarajatiste ründamise kõrval on teine võimalus blokeerida sadamad ja nõnda režiim põlvili suruda. USA ja Lõuna-Korea saaksid ülesandega kergesti hakkama, kuid see võib ajendada nurka aetud Pyongyangi maismaal ründama.
Kim Jong-ili režiimi kukutamine aga võib kaasa tuua massihävitusrelvade langemise terroristide küüsi ning vaesunud rahvamasside pagemise Hiinasse ja Lõuna-Koreasse.
Humanitaarkatastroof sunniks omavahel koostööd tegema Hiina rahvavabastusarmee ja USA sõjaväe – olukord, mida kumbki ei soovi, kirjutas üleeile Atlanticu võrguväljaandes ajakirjanik Robert D. Kaplan, kelle sõnul pole sõjast rääkijad võtnud õppust Iraagist. «Totalitaarsest riigist on hullem vaid see, kui riiki üldse pole,» märgib Kaplan.
Põhja-Korea
Pindala 120 540 km²
Rahvaarv 23 miljonit
Keskmine eluiga 64 aastat
Kirjaoskus 99%
SKT inimese kohta 1700 dollarit
Lõuna-Korea
Pindala 98 480 km²
Rahvaarv 48 miljonit
Keskmine eluiga 79 aastat
Kirjaoskus 98%
SKT inimese kohta 26 000 dollarit
Allikas: CIA World Factbook