Rahanappus takistab laevade uurimist

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Meremuuseumi allveearheoloogia teadur Vello Mäss
Eesti Meremuuseumi allveearheoloogia teadur Vello Mäss Foto: Toomas Huik

Arheoloogid võtavad tänavu ette mitmeid muinasaega avavaid väljakaevamisi. Juba on käidud ka merel ning leitud haruldane Esimese maailmasõja aegne allveelaev, põnevatele leidudele võib aga punkti panna rahapuudus.



Eesti Meremuuseumile algas aasta lootusrikkalt. Tallinna-Helsingi liinilt leidsid mereteadlased 85 meetri sügavusel puhkava laevavraki. Tegemist on 1918. aastal uppunud Bars-tüüpi allveelaevaga Jedinorog.



Meremuuseumi allveearheoloogia teaduri Vello Mässi sõnul on leid tähelepanuväärne, kuna varem on leitud vaid üks Bars-tüüpi laev Rootsi vetest. Sadamas ei saa neid enam ammu näha, kuna kõik seda tüüpi sõja üle elanud allveelaevad on läinud vanarauaks.



Merearheoloogid on viimastel aastatel Soome lahest Juminda miiniväljalt leidnud kokku 42 uppunud laeva. «Meil on kahtlusi, et ka Eesti allveelaev Kalev on nende hulgas,» rääkis teadur. Sinakashall Kalev jäi teadmata põhjustel kadunuks 1941. aastal.



Kaevamised jätkuvad


«Jedinorogi leidmine oli meile emotsionaalselt vajalik, et aasta tühja ei läheks,» lausus Mäss.



Tänavused uurimisretked võivad selle leiuga päädidagi, sest Mässi sõnul jätkub uurijatel kütust vaid üheks nädalaks ning muuseum ei suuda tõenäoliselt praeguste vahenditega lisa muretseda. Nii jäävad ajalugu avavad leiud tõenäoliselt merepõhja paremaid aegu ootama.



Käesolevasse aastasse mahub aga arheoloogilisi ettevõtmisi ka kuivale maale ning Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessori Valter Langi sõnul pole praegune majandusolukord väljakaevamistele veel suurt mõju avaldanud. Vaid päästekaevamisi tuleb ette tunduvalt vähem, kuna enam ei ehitata nii palju kui varem.



Lang kureerib kaevamisi Läänemaal, kus võetakse kultuuriteooria tippkeskuse toel ette muinaspõllud Salevere linnuse maakividest valli juures.



«Püüame selgitada põldude ja linnuse seost,» lausus Lang. Asustuse kronoloogia on praegu selguseta, kuid see võib jääda esimese aastatuhande teise poolde. Leiud on tavapärased – keraamikatükid ja loomaluud.



Ehteid leitakse harva

«Leiud on väljakaevamistel ainult üks asi,» rääkis TÜ laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska. «Inimesest maha jäävad kinnisobjektid ja kõikvõimalikud muud märgid on sageli palju olulisemad kui esemed.»



Kriiska on tänavuste välitöödega juba alustanud ning jõudis möödunud nädalal tagasi Narva ja Luuga jõe vahelt Venemaalt. «Leidsime mitu kiviaja asulat – ei midagi väga põnevat,» jääb arheoloog tagasihoidlikuks.



Tööd Eesti poolel Narva lähedal jätkuvad jaanipäeva paiku. Leiud kiviajast päädivat tavaliselt savikildude ja tööriistadega ning harva esineb ka ehteid.



Juulis jätkuvad Jägala linnuse kaevamised. Mullu tuli linnuse juures välja kolm erinevat ajajärku, mis jäävad ajavahemikku 500 aastat eKr kuni esimese sajandini pKr.


«Kõigepealt on seal olnud maja ja seejärel on ala olnud põllu all,» selgitas Kriiska.



«Künnitriipude peal oli veel omakorda kultuurkiht, mille järgi on seal inimesed elanud alates 300 eKr kuni esimese sajandini.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles