Osa Eesti saadikuist tõmbab otsad europarlamendis kokku

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiri Oviir soovib edaspidi end rohkem teostada poliitikast väljaspool.
Siiri Oviir soovib edaspidi end rohkem teostada poliitikast väljaspool. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Euroopa Parlamendis soovib tagasivalituks osutumisel oma tööd jätkata Eesti praegusest viiest saadikust kolm, Siiri Oviir ja Indrek Tarand peavad oma tööd Brüsselis aga tehtuks.

«Olen elumuutusteks valmis ning otsustanud 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kolmandat korda enam mitte kandideerida,» ütles Siiri Oviir (Keskerakond) Postimehele. «Olen ligi 25 aastat olnud poliitika eesliinil ja sellest nüüdseks juba üheksa aastat liinil Brüssel-Strasbourg. See kokku on olnud aeg ilma «vahetunnita»,» põhjendas ta.

«Need  aastad on süvendanud minu teadmisi ning olnud hindamatuks kogemuste allikaks, kuid poliitiline tribüün ei ole ainukeseks kohaks, kus kogemusi rakendada. Väljakutseid selleks on nii kaugemalt kui kodusest Eestist. Eesti Naisliidu ja Eesti Invaspordi Liidu tegemised on mulle jätkuvalt südamelähedased, endise sotsiaalministrina ka selle laia valdkonna küsimused ning edaspidigi püüan probleemide lahendamisel sõna sekka öelda,» rääkis ta oma tulevikuplaanidest.

«Ja mitte ainult - ka mu pere ootab mind, minu viis lapselast oleksid kindlasti rõõmsad kui nädalalõpuvanaema asemel oleks neil vanaema kõigil 365 päeval,» lisas ta.

Ehkki mitte nii otse, andis uuesti kandideerimise vastu huvi puudumisest märku endale tavapärasel moel ka möödunud valimistel üksikkandidaadina europarlamenti valitud Indrek Tarand: «Briti huumori klassikaline põhimõte on, et nalja ei korrata: targemad said aru ja lollidele pole mõtet niikuinii seletada.  Ehk nagu vanas juudi anektoodis «mitu korda naerab politseinik nalja üle?» Seega, me oleme saanud avatud nimekirjad ja ma loen enda kohustused täidetuks,» märkis Tarand.

«Küll aga leiame maailmast ka teistsuguseid lähenemisi, eriti nn ameerika huumorist, kus teatud kaalutlustel tehakse õnnestunud filmidele ohtralt järgesid, näiteks Die Hard 2, 3, 4, jne... Mina ei ole miski poliit-insener või tehnoloog, et ma lakkamatult mõtleksin üksnes iseendast ja oma järgmisest ametiajast või kohast komisjonis. Mul on muid mõtteid ka, tihti mõtlen näiteks teistest inimestest.  Nii lähedastest kui kaugematest, inimesest üldiselt.  Ja veel on mul (tüüp-parteilasest erinevalt) ka tubli annus enesekritiseerimise võimet,» nentis Tarand.

Vilja Savisaar-Toomast oli Postimehele vastates lakooniline: «Olen valmis uuesti kandideerima. Muudel teemadel on minu arvates veel vara spekuleerida.» Nimelt astus Savisaar-Toomast juba mullu kevadel Keskerakonnast välja ega pole siiani ühegi teise erakonnaga liitunud. Hiljuti astus Reformierakonda tema abikaasa Taimo Toomast, ent Vilja Savisaar-Toomasti sama parteiga liitumine pole tema sõnul veel otsustatud.

Kristiina Ojuland (Reformierakond) kinnitas, et tänase seisuga soovib ta järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida.  «Europarlamendi valimistel ei piisa ainult minu otsusest. Seda otsust peavad toetama Reformierakonna liikmed,» lisas ta.

«Olen 20 aastat tegelenud peamiselt välispoliitikaga ja kahtlemata on see minu esimene prioriteet. Eesti mainet aitab tõsta sihikindel väärtustele tugineva välispoliitika eest seismine EL-s. Olen seda ka neli aastat siin europarlamendi liikmena teinud,» märkis ta.  

«Eelseisvad aastad toovad Euroopa Liidus palju suuri muudatusi ja tihedamat koostööd majanduse ja rahanduse valdkonnas. Võimalik, et isegi asutakse välja töötama uut aluslepingut. Sellega seoses tuleb anda Eesti poolt selged sõnumid, mis on meie huvides ja mis mitte. Isiklikult kavatsen seista selle eest, et tulumaksupoliitika jääb endiselt liikmesriikide pädevusse ja et eurovõlakirju ei tuleks,» pidas ta oma eesmärgiks.

Ka Ivari Padar (SDE) pidas oma kandideerimist tõenäoliseks, kuid lisas, et lõplikud otsused saabuvad siiski pigem uue aasta alguses. «Poliitika on meeskonnatöö ja siinkohal tuleb arvestada erakonna seisukohtade ja vajadustega. Valimisnimekiri pannakse lõplikult paika erakonna üldkogul,» ütles ta.

Europarlamendis seni majandus- ja rahandusküsimuste ning regionaal- ja põllumajanduspoliitikaga tegelenud Padar sõnas, et kavatseb nendes valdkondades tegutseda kindlasti ka tulevikus.

Järgmise valimisperioodi plaanidest kõneldes märkis Padar, et aastad 2014–2019 on keeruliste valikute aeg. «Silmas tuleb pidada, et sel perioodil hakatakse paika panema juba uut Euroopa eelarveperioodi, mis algab 2021. aastast, ja sellega seoses ka Eestile olulise ühise põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika tulevikku.»

«Väga oluline on ka asjaolu, et aastal 2018 oleme meie, Eesti, Euroopa Liidu eesistujamaa. Meil endil sellelaadne kogemus puudub ning see vajab pingutust ja konstruktiivset koostööd nii Euroopa Parlamendi Eestist valitud rahvusvahelise koostöökogemusega saadikute kui ka Eesti valitsuse ja riigikogu tasandil,» lausus Padar.

Tunne Kelam (IRL) ei ole esmaspäeval saadetud Postimehe päringule siiani vastanud. Varem on ta öelnud ETV uudistesaatele AK, et soovib uuesti Euroopa Parlamenti kandideerida ning põhjendas, et kindlasti suudavad pikaajalisemad parlamendisaadikud enam ära teha kui verivärsked.

EL Nõukogu otsuse eelnõu järgi toimuvad Euroopa Parlamendi valimised järgmisel aastal tavapärase juuni asemel 22.-25. mail. Euroliidu kodanikud valivad oma esindajad europarlamenti viieks aastaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles