Neli ebapiisava riigikeeleoskusega Narva koolidirektorit peavad 10. juunist ametist lahkuma, sest riigikohus ei võtnud menetlusse Narva linna kaebust koolijuhtide keeleküsimuses.
Puudulik keeleoskus võtab töö neljalt Narva koolijuhilt
30. mai 2013, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsioon tunnistas juba 2012. aasta alguses nelja Narva koolidirektori eesti keele oskuse ebapiisavaks ning tegi linnavalitsusele ettekirjutuse vabastada töölt need, kes sama aasta juuliks ei tee ära C1-kategooria eesti keele eksamit. Ent ka 2013. aastal ei ole ükski neist suutnud vajaliku kategooria keeleeksamit sooritada, kirjutab Põhjarannik.
Narva jäi ka keeleinspektsiooni ettekirjutuse pädevuse vaidlustamisel kohtus kaotajaks: rus.err.ee vahendas, et eelmisel nädalal keeldus riigikohus selleteemalist kaebust menetlusse võtmast.Seega peab keeleinspektsiooni määrus olema täidetud 10. juuniks.
Oma töökohaga peavad hüvasti jätma Kreenholmi ja Pähklimäe gümnaasiumi ning Peetri ja Narva täiskasvanute kooli juhid. Tõsi küll, seda sundotsust ei ole linnavalitsuses praegu kellelgi vastu võtta: Narva haridusvaldkonna juht, linnavalitsuse liige Viktoria Lutus on puhkusel, linnapea Tarmo Tammiste aga Bulgaarias töölähetusel. Lutus rääkis aprillis, et ootab riigikohtu otsust, et teada, millise seisukoha linn selles küsimuses edaspidi võtab.
Kohusetäitjaks nimetamisest pole abi
Narva linnavolikogu hariduskomisjoni esimees Nadežda Tšerkašina, kes ka ise on gümnaasiumi direktor, leiab, et tekkinud olukorras ei saa olla universaalset lahendust, kuidas tuleks käituda neljas õppeasutuses, mille juhid ei valda piisavalt eesti keelt.
«Kui kool on edukas ja sellega on kõik korras – sobib üks lahendus, kui pole edukas ja kõik ei ole korras – teine lahendus. Kõiki ei saa ühe mõõdupuuga mõõta,» väldib Tšerkašina sõna «vallandamine» kasutamist, kuid ei nimeta ka teisi võimalusi. Ta rõhutab, et tema komisjon ei arutanud seda küsimust, kuigi see on mõnes mõttes poliitiline.
Tšerkašina märkis sedagi, et direktori kohusetäitja ametinimetus ei päästa keelenõudest. Näiteks rääkis ta, et nende gümnaasiumis kontrolliti möödunud aastal ajutist õppealajuhataja kohusetäitjat sama rangelt kui kõiki teisi.
Tööta jääv Narva Pähklimäe gümnaasiumi direktor Tatjana Zarutskihh on juba ammusest ajast direktori kohusetäitja, mis pole teda päästnud keeleinspektsiooni kontrollidest ja muust sellega kaasnevast. Samas seisus on ka tema kaks saatusekaaslast: Jelizaveta Tšertova on Peetri kooli direktori kohusetäitja, Jelena Kavrus aga Narva täiskasvanute kooli direktori kohusetäitja. Ainult Gennadi Bõkov on Narva Kreenholmi gümnaasiumi täieõiguslik direktor.
Nõudeid on eiratud pikka aega
Põhjarannik saatis eile teemakohased küsimused kõigile neljale koolijuhile, keda ähvardab vallandamine. Ainsana vastas Tatjana Zarutskihh, kelle ilmekas «Küsimustele vastamiseks pole mul praegu hingejõudu» väljendab küllap nende kõigi seisundit.
Veidi rohkem infot sai Põhjarannik, kui vestles Ida-Viru järelevalvetalituse peainspektori Marge Mägi-Pussiga, kes Narva koolidirektoreid kontrollis. Tema arvates valdab mainitud nelikust eesti keelt kõige paremini Bõkov: «On näha, et ta harjutab palju, tema tasemega on võimalik sooritada nõutava kategooria eksam. Ka Zarutskihhi tase on üsna hea…» Kahe ülejäänu koha pealt oli inspektor viisakalt vait.
Samas märkis Mägi-Puss, et ettekirjutuste ja mõjutusvahendite üle ei otsustata regionaaltasandil.
Keeleinspektsiooni peainspektor-järelevalvejuht Leho Klaser on varem kommenteerinud, et Narva koolijuhte on kontrollitud alates 2004. aastast. Probleem on selles, et mõningatele on juba tehtud ettekirjutusi ja rakendatud seadusest tulenevaid mõjutusvahendeid, kuid selle aja jooksul on ettekirjutuse täitnud ja vajalikul tasemel keeleeksami sooritanud vaid mõni üksik koolijuht. «Seega on Narva linnavalitsus kui kõnealuste koolide pidaja juba pikemat aega eiranud keeleseaduse nõudeid,» nentis inspektor.
Inspektsiooni arvates peab Narva linnavalitsus saavutama selle, et kõik koolijuhid valdaksid eesti keelt nõutud tasemel. Ettekirjutuse täitmatajätmise eest tuleb maksta 640 eurot sunniraha ning seda võidakse määrata korduvalt, kuni eesmärk saab täidetud.