Kas kelmid või ärimehed? Või kelmidest ärimehed?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuse küsimusele annab Harju maakohus, kes otsustab, kas Sven Maanurm, Sander Kaus ja A sulitsesid Kaitseliidule turuhinnast 37 miljonit kallimalt kinnistut müües.
Riik süüdistab Eesti saja rikkama ärimehe hulka mahtuvat Maanurme ja Kausi (mõlemad 35) kelmuses ning nende sõpra A'd (36) sellele kaasaaitamises. A'd ka usalduse kuritarvitamises ajal, mil ta töötas Kaitseliidu kinnisvara sihtasutuses ja oli Kaitseliidu toonase ülema nõunik.
28. aprillil alanud kohtuprotsess jätkus eelmisel nädalal nelja istungiga, mil kuulati üle enam kui 20 süüdistava poole tunnistajat. Protsess jätkub 10. juunil.
Kui riigiprokurör Triin Bergmann oli kohtusaalis süüdistusest ülevaate andnud, lausus ta: «Arvan, et asja tuleb vaadata 2004.–2005. aasta kontekstis, mitte praegu kinnisvaraturul toimuva järgi.»
Arusaamatu süüdistus
Kohtu küsimuse peale, kas nad tunnistavad oma süüd, tõusid järgemööda kolm üksteisega üsna sarnast meest, kelle juttki sarnane. Et keeleliselt on süüdistus arusaadav, aga sisult mitte. Ükski kolmest end süüdi ei tunnistanud.
A'd kaitsev vandeadvokaat Aadu Luberg väitis, et A polnud ametiisik. Kausi kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik iseloomustas Kaitseliitu kui riigi suurimat kinnisvarahaid, kes pole kolme aasta jooksul hagi esitanud. «Tehke tsiviilhagi ja ma nõuan aegumist. Ütlen: hilja on mammonat nõuda!» teatas Leppik.
Maanurme kaitsja Aivar Pilv leidis, et kohtueelne uurimine oli pealiskaudne, süüdistus põhjendamatu ja kuritegu tõendamata.
«Siin tahetakse näidata, et kolm kanget tõmbasid Kaitseliidu haneks, aga mida Kaitseliidu keskorganid tegid? Miks nemad seda ebavõrdsust ei märganud?» küsis Pilv.
Kohtunik Katre Poljakova võttis prokurörilt turmtule alla sattunud kolm toimikut – kaitsepolitsei ja riigiprokuratuuri töö – siiski vastu.
2005. aasta sügisel andis riik Kaitseliidule loa müüa Võistluse 4a / Filtri tee 8a kinnistu ja osta Uus-Tatari 25a kinnistu. Kohe pärast seda sai A'st major Leesiku nõunik.
Leesiku teine eksnõunik Andres Mihkels tunnistas kohtus, et ülem Leesik tõi A tema kabinetti, öeldes: «Ta ei tule kauaks, vaid mõneks kuuks – koostab mõned dokumendid kinnisvara asjus. Kannata ära.»
Mihkelsi sõnul olnud A vaikne ja klõbistanud üksnes arvutil. Nii mitu kuud järjest – 2005. aasta novembrist 2006. aasta aprilli keskpaigani. Nüüd on A selle klõbistamise eest süüdistatava rollis, nagu oleks ta Uus-Tatari 25a kinnistu hinna koos Maanurme ja Kausiga sulitempe tehes ülikõrgeks kruttinud ja Kaitseliidule sokutanud.
Kohtus tunnistanud kaitseliitlased Joel Kliimann ja Mart Puusepp meenutasid ajalugu. Nende väitel ilmutas Kaitseliit 2004. aastal Uus-Tatari 25a kinnistul asuva maja vastu suurt huvi. Selles nähti noortemaja, kus käivad koos orkester, laulukoor ja veteranid.
Puusepa sõnul polnud Kaitseliidu keskjuhatus kinnisvaratehingutega kokku puutunud, seetõttu ilmunudki neile A, kellest räägiti kui suurest kinnisvaraspetsialistist.
«Ühel päeval teatas A, et Uus-Tatari 25a majale on juba kaks kirjalikku pakkumist,» rääkis Puusepp. «Ta isegi näitas neid. Meie viga oli, et me ei kontrollinud, kas pakkujad üldse pakkusid ja kas need firmad ka olemas olid.»
Puusepa sõnul tekkis alles tagantjärele tunne, et pakkumised on fiktiivsed, sest neil oli üks käekiri, stiil ja ka hind. Süüdistuse järgi olid kahe firma 2005. aasta novembris tehtud kuni 47 miljoni kroonised pakkumised Kausi-Maanurme koostatud, sest kuigi Uus-Tatari 25a kinnistu oli erinevate ettevõtete nimel, olid nemad tegelikud müüjad.
Kinnistu hind oli aga tõesti müstiline, sest alles augustis 2005 maksis see 9,2 miljonit krooni, 14. novembril 2005 ostis aga OÜ Delenbridge (Kausi ja Maanurme advokaadibüroo korraldamisel loodud firma) selle 8,75 miljoni krooni eest (sellele lisaks tulnuks maksta 30 miljonit krooni detailplaneeringu eest, mida polnud võimalik saavutada).
Muide, tehingu lisatingimus oli, et müük pööratakse tagasi, kui Kausil ja Maanurmel õnnestub kinnistu Kaitseliidule müüa. See tähendab, et pärast müüki võõrandati Delenbridge osakud neile.
Otsisid dokumente
Fiktiivsetest hinnapakkumistest ja A veenmisoskusest piisas – Kaitseliit ostiski Uus-Tatari 25a kinnistu 46,55 miljoni krooniga. Ja kui tehing tehtud, oli ka A Kaitseliidust läinud. Oma edasise saatuse sidus ta Maanurme ja Kausi firmaga Delenbridge.
Ent kes avastas pettuse? Kaitseliidu juristi Lea Vainulti sõnul algas asi raamatupidamise auditist. «Audiitor küsis, miks Uus-Tatari 25a on vale hinnaga arvel,» rääkis Vainult. «Uurisime poolteist kuud, otsisime dokumente. Kui avastasime pettuse, pöördusime politseisse.»
Süüdistus
Süüdistuse kohaselt kasutasid Sven Maanurm ja Sander Kaus ära A ametipositsiooni, seda, et Kaitseliit usaldas A'd. Nii olid nad edastanud A kaudu Kaitseliidule valeandmeid ja võltsdokumente, kus kirjas, et Uus-Tatari 25a kinnistu maksab vähemalt 45 miljonit krooni, kuigi selle turuhind polnud kunagi kümne miljoni krooni piiri ületanud. A soovitas Kaitseliidul kohe tehing ära teha. (PM)
S. Maanurm ja S. Kaus ja A on artiklis toodud kriminaalmenetluse tulemusena käesolevaks ajaks jõustunud kohtulahenditega tunnistatud kõigis neile esitatud süüdistustes õigeks kõigis kohtuastmetes.