Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsleri Erkki Koorti kinnitusel puudub siseministeeriumil info, et Eesti inimesi oleks rahvusvahelises meedias skandaali keskmesse sattunud PRISMi programmi raames jälgitud.
Koort: puudub teave Eesti inimeste jälgimise kohta PRISMi programmiga
10. juuni 2013, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koorti sõnul tuleb inimestel mõista, et rahvusvahelise infovahetuse puhul ei ole teada, milliste kanalite või julgeolekuasutuse poolt on info algselt kokku kogutud. «Kui tegemist on välismaa serverite või teenusepakkujatega, puudub meil lõplik kontroll nende andmete kogumise üle. Ei saa välistada, et kui inimesed on kasutanud välismaiseid teenusepakkujaid, on nende andmed sattunud mõne võõrriigi huvisfääri. Eesti ei oma jurisdiktsiooni USA teenuspakkujate üle,» selgitas Koort BNSile.
Tema sõnul teevad erinevate riikide eriteenistused kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks omavahel koostööd ning on selge, et rahvusvahelises koostöös infovahetuseta tänapäeval hakkama ei saa. «Seda koostööd tehakse inimeste põhiõiguste hoidmiseks ja kaitsmiseks ning see on riikide vahel õiguslikult reguleeritud. Sõnumisaladuse riive on demokraatlikes riikides ennekõike lubatud üksnes kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks õigusaktidega ette nähtud juhtudel ja korras,» rõhutas Koort.
Ta kinnitas, et Eesti julgeolekuasutused ja õiguskaitseorganid lähtuvad oma töös väga rangelt nendest seadustest ja kohtu poolt antud volitustest. «Samas peavad inimesed endale teadvustama internetis valitsevaid ohte. Vastavate tehniliste vahenditega on võimalik iga meediumi ja kanalit põhjalikult jälgida ning seetõttu on kummaline Eesti inseneride seostamine mingite infokogumistega välismaal,» ütles Koort.
Tema sõnul annavad inimesed enamasti ise vabatahtlikult infot oma käitumise ja eelistuste kohta – näiteks salvestavad teabe oma ostude kohta kaubanduskettide kliendikaartide abil. Ka Google otsingusüsteem on nii võimas just seepärast, et ta salvestab infot kasutaja eelistuste kohta. «Kirjeldatud meetodid on mõeldud inimeste paremaks teenindamiseks. Kõigi teenusepakkujate puhul tuleb arvestada, et kui riik küsib neilt seaduse alusel või kohtu loal andmeid, on teenusepakkujad kohustatud seda infot jagama,» selgitas Koort.
Eesti internetikasutajaid koondava MTÜ Eesti Interneti Kogukond hinnangul on murettekitav, et USA valitsuse eriteenistustel on olnud sisuliselt piiramatu ligipääs veebis olevatele inimeste privaatandmetele ning Eesti valitsus peab tagama, et eestlaste põhiseaduslikud õigused privaatsusele oleks tagatud ka internetis.
MTÜ juhib tähelepanu hiljuti ajalehtedele Washington Post ja The Guardian lekitatud dokumenditele, mis näitavad, et USA valitsuse eriteenistustel on olnud PRISM-nimelise projekti raames juba aastaid suhteliselt piiramatu juurdepääs privaatsetele isikuandmetele, mis asuvad mitmete USA tehnoloogiafirmade serverites ja teenustes. Välja on toodud sellised nimed nagu Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, Paltalk, YouTube, AOL, Skype ning Apple.
Eesti Interneti Kogukond on veendunud, et projekti raames kogutud ja analüüsitud ka eestlaste privaatseid andmeid ning kirjavahetust. Ühtlasi on The Guardiani ajakirjanikud avastanud, et PRISMi raames kogutud andmed ei jäänud ainult USA eriteenistustele, vaid neid jagati ka liitlastega. Siiani on kinnitust leidnud andmete jagamine Ühendkuningriigi eriteenistusele GCHQ.
«Juhul kui selgub, et USA eriteenistused on eestlaste kohta kogutud privaatseid isikuandmeid ja eestlaste kirjavahetust jaganud ka oma liitlastega Eestis, on kahtlemata tegu Eesti kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumisega,» ütles Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Saskia Kiisel.
Tema sõnul nõuab teabe hankimine läbi sõnumisaladuse rikkumise ka Eesti vastuluurelt kohtu loa hankimist ning sellest nõudest ei tohi mööda minna mitte mingil juhul.
Eesti Interneti Kogukonna juhatuse aseesimees Elver Loho lisas, et riikidevaheline JOKK-skeemitamine inimeste põhiõigustega on lubamatu. «Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil tuleb kindlaks teha, kas Eesti eriteenistused on kogunud eestlaste kohta andmeid, rikkudes Eesti põhiseadust, kasutades allikana PRISM-projekti või muud eriteenistuste rahvusvahelise koostöö JOKK-skeemi, minnes niimoodi mööda põhiseaduse antud garantiidest, kus eestlase sõnumisaladuse rikkumise peab iga juhtumi korral heaks kiitma Eesti kohtunik,» märkis Loho.
Tema sõnul on käesoleva skandaali puhul USA ametivõimud korduvalt rõhutanud, et projektil oli korralik järelevalve, mis vähendas või välistas USA kodanike liigse jälgimise. «Nii see tõesti on, et USA põhiseadus kaitseb ainult tolle riigi kodanikke. Sisuliselt ei ole teiste riikide kodanikel USA globaalse lausjälgimissüsteemi ees mingit õigust privaatsusele,» lisas Loho.
Ta näeb probleemi ka Eesti kodanikest Skype’i arendajate tegevuses. «Kui peaks välja tulema, et eestlastest Skype’i arendajad osalesid tagaukse ehitamises või olid sellest teadlikud, siis võisid nad käituda küll USA seaduste järgi, aga Eesti seaduste järgi võib tegu olla kriminaalkuriteoga. Seda peab nüüd Eesti politsei kontrollima,» märkis Loho.