Iga kümnenda lapse esmavajadused võivad jääda rahuldamata, sest mõlemad vanemad on töötud.
Vanemate töötus mõjutab lapsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel elas tänavu esimeses kvartalis Eestis tööta leibkondades 27 000 last, kes moodustavad 11 protsenti alaealistest. Samal tasemel oli tööta leibkondades elavate laste osatähtsus 2002. aastal, viimastel aastatel on see püsinud seitsme protsendi piires.
«Oht seisneb võimatuses laste vajadusi rahuldada,» ütles Lastekaitse Liidu valdkonnajuht Malle Hallimäe. Ta nentis, et kehvas ainelises olukorras vanematel ei pruugi olla võimalik pakkuda lastele tervislikku toitu ja huviharidust, keeruliseks võib muutuda koolihariduseks vajalike vahendite muretsemine.
Hallimäe avaldas lootust, et tasuta koolilõuna jääb põhikooliealistele siiski alles, sest mõnele lapsele võib see olla ainuke soe söök päevas.
Elamine mittetöötavas leibkonnas suurendab vaesusriski. Statistikaameti andmeil elab tööta leibkondade lastest 23 000 allpool suhtelise vaesuse piiri.
Suhteline vaesus näitab inimeste hulka, kelle sissetulek on teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes väiksem. Eestis pidi 2007. aastal 18 protsenti elanikest hakkama saama 2332 krooniga kuus.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna analüütiku Marin Randoja sõnul on lisaks 107 400 last, kes elavad leibkondades, kus on tööta üks vanemaist.
Hallimäe pidas tähtsaks omavalitsuste tasandil antavat abi. Samas on tema sõnul arusaadav, et raha napib ka neil.
Lastekaitse Liit üritab maksimaalselt kasutada mittetulundusühingu võimalusi. «Kutsume inimesi üles solidaarsusele, et need, kellel on tahet, saaksid aidata,» ütles Hallimäe.
Kuigi täpseid plaane veel pole, planeerivad kohalikud lastekaitseühingud kampaaniad, et hakata koguma vähekindlustatud peredele vajalikke esemeid.
Töötukassa Tallinna, Harju ja Ida-Viru maakondlike osakondade juhatajad leidsid, et töö leidmiseks on tähtsaimad varasemad kogemused, oskused ja töötingimustega sobimine.
«Võib-olla on tööandja lasteaiaealise lapse vanema suhtes ettevaatlikum, kuid olulisim on, mis inimene teha oskab,» märkis töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.
Töötute lapsed
• Leibkondades, mille ükski liige ei töötanud, elas tänavu esimeses kvartalis 27 000 last.
• 2008. aasta esimeses kvartalis oli sama näitaja 13 600 ja viimases kvartalis 18 100.
Allikas: statistikaamet
Marii Kangur töötab Postimehes suvereporterina